XLIV üldkoosoleku dokumendid

Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab
Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab
Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab
Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab

Juhatuse kandidaadid

Anette Viin

1. Miks kandideerid just esimehe/aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

Kandideerin esimehe kohale, kuna tunnen, et see positsioon on minu jaoks Liidus väljakutsena järgmine loogiline samm ning saaksin esimehena panustada Õpilasliidu töösse oma oskuste ja kogemustega kõige rohkem. Olen näinud, et juhatuse vastutusrikas töö nõuab motivatsiooni, aega ja pühendumist, mida mul on sellele organisatsioonile ka pakkuda. Leian, et eelnevad esimehed on teinud Liidu juhtimisega väga head tööd ning juba pikalt siin organisatsioonis tegutsedes, tahaksin seda jätkata.

2. Kuidas saab Õpilasliit esindada paremini õpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel?

Antud küsimus on õhus olnud juba pikalt ning astutud on ka samme selle suunas, et saaksime tagada vene keelt kõnelevatele õpilastele parema toe. Üheks värskeimaks näiteks võib tuua Õpilasõiguste Memo tõlkimise vene keelde. Arvan, et selliseid tegevusi tuleb kindlasti jätkata ka edaspidi. Tahaksin, et tulevikus kaasaks Õpilasliit vene keelt emakeelena kõnelevaid noori rohkem enda seisukohtade koostamisse, küsides nendelt selle tarbeks sisendit. Hetkel töötavad Õpilasliidus liikmete valdkonnas juba paar tublit aktivisti, kelle emakeel on vene keel. Leian, et selliseid aktiviste peaks olema ka vähemalt avaliku poliitika valdkonnas, et nende kaasamise läbi jõuda ka õpilasteni, kelleni liikmete valdkonna kontaktisikud ei jõua. Samuti tuleb teha senisest rohkem tööd selle nimel, et suurem hulk vene keelt emakeelena kõnelevaid noori osaleks meie üritustel ja projektides. Seda eesmärki saab täita, kui jätkame integratsiooniprojektide korraldamist ning teeme koostööd erinevate õpilasesindustega, et informatsioon selliste sündmuste kohta jõuaks ka õpilasteni, kelleni see siiani pole. Samuti peaksime enda üritustel tagama toe õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Eriti oluline on see üldkoosolekutel, et kõik osalejad saaksid aru meie seisukohtadest.

3. Kuidas toetada liikmete aktiivsust Õpilasliidus?

Eesti Õpilasesinduste Liit on oma liikmeskoolide läbi kõige suurem õpilasi esindav noorteorganisatsioon Eestis. See tähendab, et kuigi meil on palju liikmeid ehk suur kõlapind, mida saame pidevalt kasutada, siis on omaette töö kõikide liikmete kaasamine ja motiveerimine. Mina tahaksin jõuda koolideni, kes on siiani Liidu tööst veidi kõrvale jäänud. Õpilasliit peaks jõudma koolideni, kus tavaliselt ei peeta üritusi ja kohtadeni, kus ei ole nii suur õpilaste esindatus, kui seda on näiteks Tallinnas. See aitaks meil lisaks aktiivsuse kasvatamisele leida potensiaalseid liikmeskoole ja koguda sisendit õpilastelt, kelle arvamus ei ole siiani nii hästi Liidu seisukohtades kajastatud. Arvan, et selle saavutamiseks oleks vaja arendada kommunikatsiooni liikmeskoolidega selliselt, et Liidu töö ning eesmärgid oleks neile veel selgemad ja üheselt mõistetavad, et liikmed ei jääks tegevustest kõrvale. Praktika on näidanud, et koolide juhid ja õpilasesindused on tegelikult väga huvitatud meie tegevustes kaasa lööma, kuid vahel on vaja meie eesmärki paremini neile selgitada.

3. Kuidas looksid aktivistidele toetava ja meeldiva töökeskkonna? Too konkreetseid näiteid.

Motiveeritud aktivistid on Õpilasliidu toimimise üheks aluseks, sest nemad on hetkel need, kes puutuvad kõige otsesemalt kokku meie liikmete pädevuse tõstmisega ja on esmane allikas, kellelt saame koguda sisendit enda tööks. Seega vähim, mida saab juhatus koos tegevmeeskonnaga tagada, on hea keskkond, kus töötada, õppida ja areneda. Tahaksin loota, et järgmisel aastal õnnestub meil tagasi tuua füüsilised valdkondadeülesed koosolekud ja tänuüritused, et aktivistid saaksid suhelda ning kohtuda inimestega väljaspool enda valdkonda. See on olnud tohutult oluline tegur, mis on andnud juurde ka töötahet. Järgmisel tegevusaastal tahaksin aga rohkem rõhku panna töökoormuse jälgimisele ning selle paremini jaotamisele, et mõni tubli aktivist ei peaks Õpilasliidust lahkuma suure töökoormuse tõttu. Selle alla käib ka parem kommunikeerimine aktivistidega, et nad julgeks juhatusega enda probleemidest ning muredest rääkida juba varakult. Leian, et selle jaoks oleks vajalik läbi mõelda, kuidas aktivistid saaksid anda paremini tagasisidet, kui seda siiani on tehtud arenguvestlustega. Lisaks tahaksin aktivistidele tekitada töökeskkonna, kus nad tunnevad end uusi oskusi õppides turvaliselt.

4. Too välja kolm tegevust, mille soovid juhatuses olles ära teha.

Esimese tegevusena juhatuses tahaksin kindlasti keskenduda rohkem järelkasvule. See teema on jäänud viimasel ajal tahaplaanile, kuid on ülimalt oluline, et kindlustada organisatsiooni stabiilne toimimine tulevikus. Kuna Liidu puhul on tegemist organisatsiooniga, kuhu panustavad peamiselt üldhariduskoolide õpilased, siis on ka kaadrivoolavus väga kiire. Olen praeguseks olnud Õpilasliidus juba piisavalt kaua, et näha, kuidas väga heade oskuste ning ideedega noored tulevad ja lähevad. Sellepärast tahaksin uuel tegevusaastal juhatusega pöörata rohkem tähelepanu nooremate aktivistide väljakoolitamisele ja meeldiva töökeskkonna tagamisele, et neil oleks motivatsiooni ja tahtmist panustada Õpilasliitu ka rohkem kui aktivisti positsioonil. Sellepärast on oluline, et minu eelmise küsimuse vastus ning see punkt käiksid käsikäes ja järgmisel aastal keskendutaks mõlemale.

Teise tegevusena tahan jätkata teemaga, millest on räägitud Õpilasliidus juba aastaid. Hetkel sõltub Liidu kui organisatsiooni tegevus suuresti Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tagatud rahastusest. See tähendab, et meil pole suurt finantsvabadust. Vabarahastuse suurendamine annaks Õpilasliidule paremad võimalused ilma ministeeriumi abita toime tulemiseks ning seeläbi ka kindlustunde ja vabamad käed tegutsemiseks. Selleks soovin ühe tegevusena juhatuses jätkata brändi arendamist ning Õpilasliidu hea maine kujundamist, et meil oleks partneritele pakkuda väärtuslikku reklaampinda, tänu millele saaksime suurendada püsipartnerite hulka.

Kolmanda tegevusena tahaksin tõsta üldiselt õpilaste teadlikkust Õpilasliidust. Nagu eelnevalt mainitud, esindame juba hetkel läbi oma liikmete suurt osa Eesti õpilasi, kuid samal ajal pole paljud neist meie tegevuste või olemasoluga kursis. See teema ning probleem on mõnes mõttes igavene ning kindlasti ei ole järgmine tegevmeeskond ainuke, kes sellega peaks rinda pistma, kuid sellega tuleb tegeleda. Ütlen teema kohta pidev probleem sellepärast, et nii nagu ka meie organisatsioonis, ka koolides õpilased tulevad ja lähevad. See tähendab, et uued ning nooremad õpilasesinduse liikmed ei pruugi olla teadlikud meie olemasolust. Tahaksin seda olukorda parandada koos järgmise tegevmeeskonnaga. Kindlasti mängib siinkohal eriti olulist rolli liikmete valdkond ning kontaktisikute suhtlus meie liikmeskoolidega, kuid arvan, et eesmärgi täitumisse saaksid panustada ka avaliku poliitika ning kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond. Seda läbi projektide ning programmide korraldamise ning kajastamise. Tahaksin leida ka viisi, kuidas tutvustada Õpilasliidu toimimist ning eesmärke ka õpilastele, kes pole üldse kokku puutunud õpilasesindusega.

Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab
Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab
Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab
Karolin Kask

1. Miks kandideerid just aseesimehe kohale?

Kandideerin aseesimehe kohale, kuna arvan, et enda oskuste ja kogemuste baasil olen kõige sobivam just sellele ametikohale. Aseesimehena on mul üsna suur vastutusala, kuid saan olla esimehele kindel tugi ning toetuda ka kindlale ja suunavale esimehele.

2. Kuidas saab Õpilasliit esindada paremini õpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel?

Kuivõrd muukeelsetes koolides võib tihti olla hoopis teistsuguseid muresid, kui eestikeelsetes koolides, siis keelebarjääri tõttu ei pruugi need jõuda suurema publikuni ning õpilased ei julge nendest rääkida või nad arvavad, et neil ei ole muredega kellegi poole pöörduda. Selle lahendamiseks tuleks sellistesse paikadesse teha rohkem visiite ning sinna rohkem isiklikku lähenemist suunata. Noortega tuleb kogu aeg aktiivselt tegeleda ning neid probleeme kaardistada. Pidev suhtlus õpilasesindustega, kus õpivad muukeelsed õpilased, on põhiline, viimasel ajal on Õpilasliidus leidunud ka hästi vene keelt kõnelevaid noori, tänu kellele on võimalik juba Õpilasliidu siseselt jõuda ettekujutuseni, kuidas see peaks välja nägema.

3. Kuidas toetada liikmete aktiivsust Õpilasliidus?

Üks viis selleks on tunnustada ja ära märkida aktiivsemaid liikmeid, sellega saavad indu juurde ka vähemaktiivsed liikmed, näiteks luues uus traditsioon välja andes “Aasta õpilasesinduse” tiitlit. Kindlasti on liikmete aktiivsuses suur roll ka koolivõrgu koordinaatoril, kes saab igale liikmele läheneda individuaalselt ning aidata tekkinud probleemidega. Kui liikmed näevad, et neid toetatakse, nendega arvestatakse ning nad on olulised, siis tahetakse ka Õpilasliidus rohkem kaasa lüüa ja arvamust avaldada. Koht Õpilasliidus peaks ka liikmete jaoks olema midagi enamat, kui lihtsalt üks märge. Praegu on paljude liikmete jaoks Õpilasliit koht, kus käiakse ainult üldkoosolekul juba tegevmeeskonna poolt varasemalt koostatud dokumente vastu võtmas. Organisatsiooni liikmed on piisavalt piisava pädevad, et haridusmaastikku kujundavates dokumentides paremini kaasa rääkida, kuid peame julgustama seda võimalust kasutama.

4. Kuidas looksid aktivistidele toetava ja meeldiva töökeskkonna? Too konkreetseid näiteid.

Aktivistidel on hea tööd teha, kui neil on töökas ja usaldusväärne valdkonnajuht, kellega saadakse hästi läbi, kuid kellel on piisav autoriteet. Seetõttu peab ta olema inimene, kelle poole julgetakse muredega pöörduda ja kes on pädev neid aitama, siis on aktivistidel kindlam tööd teha. Ka juhatuses valdkonna eest vastutajaga peaks olema head suhted, juhul kui tuleb ette probleeme, millega valdkonnajuht aidata ei saa või ei oska. Tuleb julgustada aktiviste muredest rääkima ning vajadusel abi küsida. Kindlasti tuleb teha paar korda tegevusaastas aktivistidele ühiseid kokkusaamisi, kus veedetakse ühiselt aega ning tehakse ühistegevusi. Kui aktivistidel on omavahel head suhted ja neil on Õpilasliidus hea olla, on motivatsiooni ja tahet ka tööd teha.

5. Too välja kolm tegevust, mille soovid juhatuses ära teha.

Mitu aastat on olnud probleemiks aktivistide vähene motiveeritus keset tegevusaastat ning kuigi see on veidi ajaga paranenud, siis sellega tuleb endiselt tegeleda, et olukorda veelgi parandada. Tahan, et aktivistid oleksid motiveeritud ka siis, kui olukorra tõttu ei ole võimalik füüsilisi kokkusaamiseid teha. Aktivistide tuleb kaastata ja neile tutvustada ka rohkem tegevmeeskonna ning juhatuse tööd, et säiliks juurdekasv. Stuudium, mis on viimastel aastatel olnud Õpilasliidu siseseks ametlikuks infovahetuskeskkonnaks, tuleb muuta rohkem efektiivsemaks, et infovahetus toimuks seal pea igapäevaselt.

Kindlasti on üheks südameasjaks ka suurema finantsvabaduse tekkimine ja koostööpartnerite leidmine, et oleks lihtsam üldkoosolekuid ja hooajakoole ette valmistada. Õpilasliit peab potentsiaalsetele koostööpartneritele muutuma atraktiivsemaks, näidates ühiskondlikku rolli ning olles sõnumiviija noorteni, et koostööst oleksid huvitatud võimalikult paljud ettevõtted.

Tahaksin kindlasti tegeleda õppeainete kavade ja hindamissüsteemiga, et õpilastel oleks suurem motivatsioon uusi teadmisi saada, kui õppida headele hinnetele ja ainult õpetaja tagantutsitamisega. Loovainete õppekavades tuleb rakendada individuaalset lähenemist, mitte lähtuda normidest ning enam rakendada mitteformaalset õpet. Õppeained peavad olema elulised ja praktilised.

Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab
Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab
Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab
Katre Roomets

1. Miks kandideerid just esimehe/aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

Otsustasin kandideerida aseesimehe kohale, sest sellel ametikohal on mul võimalus organisatsiooni praegusest veelgi rohkem panustada, kuid samal ajal edasi õppida ning uusi teadmisi saada. Tihti olen inimestele usaldusväärseks paremaks käeks ning usun, et juhatuse aseesimees on hea koht, kus seda tööd jätkata. Lisaks saan tegutseda mitmes valdkonnas, kus tuge ning nõu anda ja läbi selle ennast arendada– see kõik annab mulle võimaluse ümbritseda ennast toimekate inimestega, kellelt on üht-teist kõrva taha panna.

2. Kuidas saab Õpilasliit esindada paremini õpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel?

See teema on viimastel aastatel Õpilasliidus põhjalikult käsile võetud. Näeme, et suurimaks probleemiks on ilmnenud venekeelsete õpilastega ühenduse saamine ning püsiva ja stabiilse suhtluse säilitamine. Tähtsat rolli mängib meiepoolne suhtlus, sest mõndades vene koolides puuduvad inimesed, kes räägiksid vabalt
eesti keelt. Seetõttu on oluline, et liikmete valdkonnas püsiks pidevalt üks-kaks kakskeelset aktivisti. Kui suudame sellistele koolidele tagada võimaluse kaasa rääkida enda emakeeles, suurendaks see venekeelsete koolide aktiivsust. Küsimuse teeb keerulisemaks aspekt, et Õpilasliidu töökeeleks on eesti keel, mis tähendab, et selline suhtlus pole organisatsioonis jätkusuutlik ning venekeelsetele koolidele ei saa luua võltsillusiooni. Võimalus on nendega suhelda vene keeles kontaktisiku tasemel ja kanda nende ettepanekud, mured või probleemkohad läbi liikmete valdkonna aktivistide edasi. Samuti on positiivne, et vene keelt emakeelena rääkivatele õpilastele on tõlgitud näiteks õpilasõiguste memo vene keelde. Selliste tegevustega võiksime jätkata.

3. Kuidas toetada liikmete aktiivsust Õpilasliidus?

Eelnevatest rahuloluküsitlustest on selgunud, et liikmeskoolid on Õpilasliidust enam-vähem teadlikud, kuid meie tegevus jääb neile kaugeks. Seda on tõestanud ka aasta koolivõrgu koordinaatorina. Selliste barjääride ületamiseks on vaja jätkata seniste ürituste, projektide korraldamisega, aga samuti leida uusi võimalusi, kuidas praeguses olukorras oleks võimalik neid läbi viia erinevate internetiplatvormide vahendusel. Teadlikkust tuleb tõsta nii õpilaste, õpetajate kui ka koolipersonali hulgas, et nad võtaksid Õpilasliitu kui võrdväärset partnerit ning mõistaksid meie eesmärke, mis annab võimaluse edasiseks koostööks. Õpilasliit peaks olema noortele avalikus ruumis pidevalt nähtav, et teadlikkus sellest organisatsioonist jõuaks rohkemateni. Suurt rolli mängib selles meie tegevuste kajastamine sotsiaalmeedias, mis muudab organisatsiooni läbipaistvamaks.

Uute liikmeskoolide kompetensuse tagamiseks tuleb neid pidevalt teavitada eelnevatest ja ees ootavatest tegevustest, et ka nendel oleks võimalus hariduspoliitilistel teemadel kaasa rääkida. Vältimaks hiljuti liitunud liikmeskoolide teadmatusse jäämist, tuleks neid koheselt tegevustesse kaasata ning tutvustada Õpilasliidu tööd ja eesmärke lähemalt.

4. Kuidas looksid aktivistidele toetava ja meeldiva töökeskkonna? Too konkreetseid näiteid.

Aktivistidele toetava ja meeldiva õhkkonna loomise võtsin endale prioriteediks juba üle-eelmisel aastal liikmete valdkonna juhina olles, sest see on minu jaoks eriti oluline ja mängib suurt rolli aktivistide töökultuuris ja -tahtes. Rõhku tuleb panna aktivistide motiveerituse tõstmisesse, et neil oleks energiat ning soovi Õpilasliitu kauem panustada.

Selle jaoks on vaja korraldada nii aktivistidele kui ka tegevmeeskonnale ühisüritusi ning koolitusi, et nende oskuseid mitmekesistada ja laiendada teadmisi erinevates valdkondades. Sellised ettevõtmised tugevdavad ühtsustunnet läbi selle, et kokku tulevad kõik organisatsiooni vabatahtlikud, mis toetab valdkondade vahelist suhtlust.

Samuti oleks hea mõte lasta aktivistidel ajutiselt kätt proovida mõne teise valdkonna töös. Näiteks sai eelmisel suvel moodustatud töögrupid, kus said aktivistid erinevatest valdkondadest osa võtta ülesannetest, mis polnud nende valdkonnaga seotud. See annab aktivistidele võimaluse teada saada, mida kujutab endast erinevate valdkondade töö ja milline oleks talle kõige sobilikum.

Et aktivistid tunneksid ennast väärtustatult, on tähtis neid tegevmeeskonna poolt tunnustada, mis tõstab motivatsiooni ja näitab, et nende töö on Õpilasliidus päriselt oluline. Jällegi saab näiteks tuua aktivistide tunnustamise jõulude ajal ja tööaasta lõpus.

Nende aastate jooksul, millal olen Õpilasliidus tegutsenud, olen mõistnud, et meeldiv õhkkond, vastastikune avatus ning sallivus on märksõnad, mis mängivad suurt rolli meeskonna ühtsusel ning selle toimimisel. Seetõttu soovin alustada antud ideede täide viimisega või nendega jätkata.

5. Too välja kolm tegevust, mille soovid juhatuses olles ära teha.

Kõigepealt sooviksin keskenduda liikmete valdkonnale ning uuendada vananenud õpilasesinduse enesehinnangu ankeeti, millega sai alustatud juba eelmine suvi. Praegune on iganenud ning ei anna pärast täitmist õpilasesindusele ei tagasisidet ega üldist hinnangut. Lisaks pean oluliseks liikmete valdkonna poolt pakutava baaskoolitusprogrammi täiendamist ja uuendamist. Näiteks sai 2021 aasta alguses loodud ja kasutusele võetud koolituste tagasisidevorm, mis täidetakse koolitusel osalenud õpilaste poolt. See on oluline nii aktivistile, kes koolitust läbi viib kui ka kogu valdkonnale, kes saavad õpilaste poolset tagasisidet kindla koolituse kohta. Tänu sellele on võimalik need kaasajastada liikmete vajadustele. Just sellised lahendused on Õpilasliidule kasulikud ja annavad liikmeskoolidele võimaluse otse teada anda, mida nad sooviksid näha.

Teiseks soovin tegeleda Õpilasliidu järelkasvuga, et ka tulevikus oleks nii juhatuse, tegevmeeskonna kui ka aktivistide kohtadele kandidaate. Hetkel näeme paljusid, kes lõpetavad kooli pärast aastast perioodi Õpilasliidus ja liiguvad edasi, mistõttu on tähtis, et organisatsioonis tegutseksid ka nooremad, kellel oleks tahtmist ja motivatsiooni pikemas perspektiivis Õpilasliitu panustada. Selle jaoks on vaja noortele pakkuda arenemisvõimalust läbi erinevate tööülesannete ja valdkondade ning toetavat keskkonda, et Õpilasliit oleks noorele meelistegevus, mitte raske kohustus.

Samuti pean oluliseks teemaks Õpilasliidu püsipartnerite arvu ning vabarahastuse suurendamist. Hetkel toimetame tänu sellele, et meil on olemas riigipoolne rahastus, ilma milleta ei suudaks me katta organisatsioonis tekkivaid kulusid. Mida rohkem vabu vahendeid meil on, seda jätkusuutlikumad ja kaasaegsemad oleme.

Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab
Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab