1. Miks kandideerid just esimehe/aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

Kandideerin esimehe kohale, kuna tunnen, et see positsioon on minu jaoks Liidus väljakutsena järgmine loogiline samm ning saaksin esimehena panustada Õpilasliidu töösse oma oskuste ja kogemustega kõige rohkem. Olen näinud, et juhatuse vastutusrikas töö nõuab motivatsiooni, aega ja pühendumist, mida mul on sellele organisatsioonile ka pakkuda. Leian, et eelnevad esimehed on teinud Liidu juhtimisega väga head tööd ning juba pikalt siin organisatsioonis tegutsedes, tahaksin seda jätkata.

2. Kuidas saab Õpilasliit esindada paremini õpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel?

Antud küsimus on õhus olnud juba pikalt ning astutud on ka samme selle suunas, et saaksime tagada vene keelt kõnelevatele õpilastele parema toe. Üheks värskeimaks näiteks võib tuua Õpilasõiguste Memo tõlkimise vene keelde. Arvan, et selliseid tegevusi tuleb kindlasti jätkata ka edaspidi. Tahaksin, et tulevikus kaasaks Õpilasliit vene keelt emakeelena kõnelevaid noori rohkem enda seisukohtade koostamisse, küsides nendelt selle tarbeks sisendit. Hetkel töötavad Õpilasliidus liikmete valdkonnas juba paar tublit aktivisti, kelle emakeel on vene keel. Leian, et selliseid aktiviste peaks olema ka vähemalt avaliku poliitika valdkonnas, et nende kaasamise läbi jõuda ka õpilasteni, kelleni liikmete valdkonna kontaktisikud ei jõua. Samuti tuleb teha senisest rohkem tööd selle nimel, et suurem hulk vene keelt emakeelena kõnelevaid noori osaleks meie üritustel ja projektides. Seda eesmärki saab täita, kui jätkame integratsiooniprojektide korraldamist ning teeme koostööd erinevate õpilasesindustega, et informatsioon selliste sündmuste kohta jõuaks ka õpilasteni, kelleni see siiani pole. Samuti peaksime enda üritustel tagama toe õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Eriti oluline on see üldkoosolekutel, et kõik osalejad saaksid aru meie seisukohtadest.

3. Kuidas toetada liikmete aktiivsust Õpilasliidus?

Eesti Õpilasesinduste Liit on oma liikmeskoolide läbi kõige suurem õpilasi esindav noorteorganisatsioon Eestis. See tähendab, et kuigi meil on palju liikmeid ehk suur kõlapind, mida saame pidevalt kasutada, siis on omaette töö kõikide liikmete kaasamine ja motiveerimine. Mina tahaksin jõuda koolideni, kes on siiani Liidu tööst veidi kõrvale jäänud. Õpilasliit peaks jõudma koolideni, kus tavaliselt ei peeta üritusi ja kohtadeni, kus ei ole nii suur õpilaste esindatus, kui seda on näiteks Tallinnas. See aitaks meil lisaks aktiivsuse kasvatamisele leida potensiaalseid liikmeskoole ja koguda sisendit õpilastelt, kelle arvamus ei ole siiani nii hästi Liidu seisukohtades kajastatud. Arvan, et selle saavutamiseks oleks vaja arendada kommunikatsiooni liikmeskoolidega selliselt, et Liidu töö ning eesmärgid oleks neile veel selgemad ja üheselt mõistetavad, et liikmed ei jääks tegevustest kõrvale. Praktika on näidanud, et koolide juhid ja õpilasesindused on tegelikult väga huvitatud meie tegevustes kaasa lööma, kuid vahel on vaja meie eesmärki paremini neile selgitada.

3. Kuidas looksid aktivistidele toetava ja meeldiva töökeskkonna? Too konkreetseid näiteid.

Motiveeritud aktivistid on Õpilasliidu toimimise üheks aluseks, sest nemad on hetkel need, kes puutuvad kõige otsesemalt kokku meie liikmete pädevuse tõstmisega ja on esmane allikas, kellelt saame koguda sisendit enda tööks. Seega vähim, mida saab juhatus koos tegevmeeskonnaga tagada, on hea keskkond, kus töötada, õppida ja areneda. Tahaksin loota, et järgmisel aastal õnnestub meil tagasi tuua füüsilised valdkondadeülesed koosolekud ja tänuüritused, et aktivistid saaksid suhelda ning kohtuda inimestega väljaspool enda valdkonda. See on olnud tohutult oluline tegur, mis on andnud juurde ka töötahet. Järgmisel tegevusaastal tahaksin aga rohkem rõhku panna töökoormuse jälgimisele ning selle paremini jaotamisele, et mõni tubli aktivist ei peaks Õpilasliidust lahkuma suure töökoormuse tõttu. Selle alla käib ka parem kommunikeerimine aktivistidega, et nad julgeks juhatusega enda probleemidest ning muredest rääkida juba varakult. Leian, et selle jaoks oleks vajalik läbi mõelda, kuidas aktivistid saaksid anda paremini tagasisidet, kui seda siiani on tehtud arenguvestlustega. Lisaks tahaksin aktivistidele tekitada töökeskkonna, kus nad tunnevad end uusi oskusi õppides turvaliselt.

4. Too välja kolm tegevust, mille soovid juhatuses olles ära teha.

Esimese tegevusena juhatuses tahaksin kindlasti keskenduda rohkem järelkasvule. See teema on jäänud viimasel ajal tahaplaanile, kuid on ülimalt oluline, et kindlustada organisatsiooni stabiilne toimimine tulevikus. Kuna Liidu puhul on tegemist organisatsiooniga, kuhu panustavad peamiselt üldhariduskoolide õpilased, siis on ka kaadrivoolavus väga kiire. Olen praeguseks olnud Õpilasliidus juba piisavalt kaua, et näha, kuidas väga heade oskuste ning ideedega noored tulevad ja lähevad. Sellepärast tahaksin uuel tegevusaastal juhatusega pöörata rohkem tähelepanu nooremate aktivistide väljakoolitamisele ja meeldiva töökeskkonna tagamisele, et neil oleks motivatsiooni ja tahtmist panustada Õpilasliitu ka rohkem kui aktivisti positsioonil. Sellepärast on oluline, et minu eelmise küsimuse vastus ning see punkt käiksid käsikäes ja järgmisel aastal keskendutaks mõlemale.

Teise tegevusena tahan jätkata teemaga, millest on räägitud Õpilasliidus juba aastaid. Hetkel sõltub Liidu kui organisatsiooni tegevus suuresti Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tagatud rahastusest. See tähendab, et meil pole suurt finantsvabadust. Vabarahastuse suurendamine annaks Õpilasliidule paremad võimalused ilma ministeeriumi abita toime tulemiseks ning seeläbi ka kindlustunde ja vabamad käed tegutsemiseks. Selleks soovin ühe tegevusena juhatuses jätkata brändi arendamist ning Õpilasliidu hea maine kujundamist, et meil oleks partneritele pakkuda väärtuslikku reklaampinda, tänu millele saaksime suurendada püsipartnerite hulka.

Kolmanda tegevusena tahaksin tõsta üldiselt õpilaste teadlikkust Õpilasliidust. Nagu eelnevalt mainitud, esindame juba hetkel läbi oma liikmete suurt osa Eesti õpilasi, kuid samal ajal pole paljud neist meie tegevuste või olemasoluga kursis. See teema ning probleem on mõnes mõttes igavene ning kindlasti ei ole järgmine tegevmeeskond ainuke, kes sellega peaks rinda pistma, kuid sellega tuleb tegeleda. Ütlen teema kohta pidev probleem sellepärast, et nii nagu ka meie organisatsioonis, ka koolides õpilased tulevad ja lähevad. See tähendab, et uued ning nooremad õpilasesinduse liikmed ei pruugi olla teadlikud meie olemasolust. Tahaksin seda olukorda parandada koos järgmise tegevmeeskonnaga. Kindlasti mängib siinkohal eriti olulist rolli liikmete valdkond ning kontaktisikute suhtlus meie liikmeskoolidega, kuid arvan, et eesmärgi täitumisse saaksid panustada ka avaliku poliitika ning kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond. Seda läbi projektide ning programmide korraldamise ning kajastamise. Tahaksin leida ka viisi, kuidas tutvustada Õpilasliidu toimimist ning eesmärke ka õpilastele, kes pole üldse kokku puutunud õpilasesindusega.