XLVIII üldkoosoleku dokumendid
Juhatuse kandidaadid
Juhatuse esimehe kandidaadid
Ats Mattias Tamm
1. Miks kandideerid just esimehe kohale?
Kandideerin esimehe kohale, sest sellel positsioonil on mul parim võimalus maksimaalselt panustada Õpilasliidu tegemistesse. Soovin ka järgmisel tegevusaastal oma teekonda Liidus jätkata ning mõni muu roll oleks kui samm tagasi. Juhatuse esimehe roll on mulle viimased pool aastat õpetanud palju ning leian, et õppida on veel. On veel küllaltki väljakutseid ja motivatsiooni positsioonil jätkata.
2. Millised on Sinu kolm eesmärki, mille tahad Õpilasliidus täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas need saavutad?
1. Soovin edukalt tähistada Õpilasliidu 25. juubelit.
Juubel ei tähenda minu jaoks ainult ühte sünnipäevapidu, vaid sellega seonduvalt mitme projekti läbiviimist. Samuti soovin selle raames Sallivuskonverentsi korraldada natuke suuremalt, kui ta senini olnud on ning sellega seonduvalt teha kampaania koolikiusamise ennetamiseks.
2. EÕEL on aktiivsem arvamusavaldaja
Pean kahetsusega tunnistama, et möödunud tegevusaasta poliitika kujundamine on jäänud pigem kesiseks. Osalesime küll paljudes nõukogudes ning viisime läbi ka mõne eduka projekti, kuid oleksime saanud ka avalikult palju rohkem kaasa rääkida erinevatel hariduspoliitilistel teemadel. See on viga, mida soovin kindlasti järgmine aasta parandada. Soovin ette võtma näiteks tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele määruse, mille uuendamisega on SOM pikalt venitanud, kuid mis on just õpilaste heaolule koolis väga oluline. Samuti soovin ka parandada Õpilasliidu sisestruktuuri, et tabaksime rohkem hariduspoliitilisi teemasid ning oleksime valmis aktiivsemalt reageerima erinevatele uudistele ning eelnõudele.
3. Koolivõrgu parem haldamine
Olen viimase aasta jooksul kuulnud rohkelt seda, et liikmed teavad vähe Õpilasliidu tegemistest ning olen täheldanud ka, et liikmetel jääb puudu teadmistest ning oskustest, kuidas olla õpilasesindus. Selle lahendamiseks on mul kaks plaani. Esimesena soovin tuua tagasi infokirja, mille eesmärk on kajastada iga valdkonna tegemisi ühe kuu jooksul. See, mis formaadis see toimuda võiks (kas dokumendi, video või mõne muu variandina), soovin aga teada liikmetelt. Kui teil tekib häid ideid, võite julgelt üldkoosolekul neid välja pakkuda. Teisalt oleks vaja luua parem süsteem liikmete haldamiseks ning nende kaasamiseks. Siin puhul on võimalik tekitada tasutud ametikoht liikmete valdkonna kõrvale, kes tegeleb pidevalt liikmetega, koostab infokirju ning toetab liikmete valdkonna juhti tema töös ning koolituste loomisel ja läbiviimisel. Kui ei ole tugevaid liikmeid, ei ole ka tugevat Õpilasliitu, seega liikmete parem haldamine ning toetamine on kindlasti üks prioriteete.
3. Kuidas kaasata Õpilasliidu tegevustesse paremini liikmeskonda? Too kolm näidet.
1. Avaliku poliitika sisendikorje üritus – Soovin ka järgmisel aastal jätkata sisendkorje üritustega, et meil oleks pidevalt värske info liikmete peamistest probleemidest, et nendega riiklikult paremini tegeleda.
2. Infokiri – Infokiri on vajalik, et meie liikmet oleksid pidevalt kursis meie tegevustega ning nad tunneksid, et me ei aja vaid oma asja kusagilt nurga taga ning et me neile keskendume.
3. Koolitused – Liikmeid saab kaasata otseselt kokkupuudete läbi õpilasliiduga. Selleks on ehk üks parimaid võimalusi liikmete valdkonna poolt korraldatavad koolitused õpilasesindustele. Praegune süsteem küll toimib, kui minu arvates võiks ta olla veel aktiivsem ning koolitusi peaks saama veel rohkem liikmeskoole.
4. Kuidas tagada Õpilasliidu jätkusuutlikkus, et organisatsioonil oleks motiveeritud
1. liikmeskoole;
Baaskoolitusprogrammi läbiviimine ning liikmeskoolide kaasamine Õpilasliidu tööse. Samuti on vaja ka tugevat avalikku poliitikat, et liikmed saaksid paremini aru Liidu vajalikkusest ning teaksid, et õpilasesindus ega EÕEL ei ole lihtsalt naljategemise asutused.
2. aktiviste;
Aktiviste on vaja aktiivsemalt kaasata päevakajalistesse teemadesse, et ka nemad saaksid tunda nagu nad oleksid midagi päriselt ära teinud. Samuti on olulised pidevad aktivistide kokkutulekud, kontakt koosolekud ning aktivistide tunnustamine töö eest. Et meil oleks rohkem tegijaid aktiviste, tuleb Õpilasliidu üritustel seda rolli ka rohkem turundada.
3. tegevmeeskonna liikmeid?
Tegevmeeskonna liikmete puhul kehtib mõnes mõttes sama loogika nagu ka aktivistide. Ka nemad tahavad liidus midagi ära teha ning selle eest ka tunnustust saada. Et meil oleks rohkem tegevmeeskonna liikmeid, on vaja näidata aktivistidele, kui lahe roll tegevmeeskonna liikmel olla võib.
5. Millisel juhul või kas üldse on kasulik maakoolide sulgemine?
Maakoolide sulgemiseks tuuakse hetkel erinevaid põhjuseid, nendest olulisemad kaks: rahaliste vahendite puudus ning vähene õpilaste arv. Minu arvates tohib maakoole sulgeda vaid siis, kui selle põhjus on õppijast lähtuv ning mõjutab otseselt tema heaolu ning saadava hariduse kvaliteeti Kui klassis õpib näiteks vaid mõni üksik õpilane, siis on reeglina ka õpilasele endale kasulikum, kui maakool suletakse. See annab talle võimaluse ka sotsiaalseks arenguks, mida ta saab klassikaaslastega koos õppimisest. Küll aga peab olema õpilasele sel juhul tagatud ka mugav tee kooli ning tugi uues koolis. Rahaliste vahendite puudus ei tohi olla peamine põhjus, miks maakool sulgeda. Maakoolid on kui investeering kohalikku omavalitsuse tulevikku. Kui kaotada nad ära, suureneb linnastumine ning maakohast kaovad noored pered ja tulevane põlvkond. Rahaliste vahendite puudust peab lahendama KOV või vajadusel riik muud moodi, mitte hariduse kärbetelt.
6. Kas elulised õppeained (nagu nt majandus/riigikaitse/õigusteadus) peaksid olema õppekavas kohustuslikud ning miks?
Elulised õppeained peaksid olema õppekavas kohustuslikud ning kui mitte eraldi õppeainena, siis vähemalt mõnda muusse tundi põimituna. Tuleb samas ka osata piiri pidada selle osas, mida õpetab kool ja mis peaks jääma ikkagi lapsevanema rolliks või õpilasele endale õppida. Õppeainete juurde lisamine on pidevalt teemas, kuid tihti jääb mainimata see, mida peab ära võtma. Täna on meil õpilaste õppekoormus juba maksimumini paisutatud ning pidevalt juurde lisamine ajab õpilase lõhki. Üks hetk tekib küsimus, kas pidev õppeainete juurde lisamine on õpilastele kasulik või hakkab ta mõjuma kahjulikult.
Loading...
Reload document 
Open in new tab
Loading...
Loading...
Juuli-Johanna Aaman
1. Miks kandideerid just esimehe kohale?
Ma kandideerin esimehe kohale, sest soovin aktiivselt panustada õpilaste heaolu ja huvide esindamisse. Õpilasliidu tööd olen teinud kirega ning nii olen seotud olnud pea 5 aastat, mille jooksul olen olnud nii osaleja, korraldusmeeskonna liige kui ka aktivist. Tänu sellele oskan näha Õpilasliitu mitmest küljest ning oskan probleemidele läheneda erinevatest vaatepunkidest. Ma olen väga avatud ning hea suhtleja ega karda uute inimestega rääkida. Ma soovin kasutada neid oskusi, et suhelda õpilaste, õpetajate, koolijuhtide ja teiste osapooltega ning aidata kaasa organisatsiooni nähtavusele ja mõjule. Ma näen esimehe rollis võimalust enda isiklikuks ja juhtimisalaseks arenguks. Ma soovin võtta vastu väljakutseid, õppida uusi aspekte juhtimisest ning kasvada nii isiklikult kui ka professionaalselt.
2. Millised on Sinu kolm eesmärki, mille tahad Õpilasliidus täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas need saavutad?
A. Tõsta liikmeskonna teadlikkust Õpilasliidu kohta. Õpilasliidu aktivistid viivad enda kooli õpilasesinduses läbi infotunni Õpilasliidu kohta. Samuti saata liikmeskoolidesse infokirjad, kus on välja toodud Õpilasliidu pakutavad koolitused ja simulatsioonid ning nende kasulikkus liikmeskoolile. Samuti tegevmeeskonna liikmed käiksid liikmeskoolides kohal, et tutvustada Õpilasliidu eesmärke, tegevust ning mille eest Õpilasliit seisab.
B. Parandada kommunikatsiooni juhatuse, tegevmeeskonna ja aktivistide vahel ning muuta suhtlus läbipaistvamaks ja avatumaks. Ühised koosolekud, kus arutatakse, mida saab paremini teha ning mis juba hästi on. Info nii valdkondade kui ka tegevmeeskonna ja juhatuse vahel peab liikuma kiiresti, kuid tuleb olla kindel, et see ei oleks valeinfo. Avatud suhtlus on vajalik, et oleks hea meeskonnatöö ning usaldus tegevmeeskonna ja aktivistide vahel.
C. Kommunikatsioonivaldkonna aktivistid teavad, kuidas kasutada Adobet, kuidas on Õpilasliidu koduleht ja sotsiaalmeedia üles ehitatud ning kaamera baasteadmised. Juhatuse liige ning valdkonna juht koostavad aktivistidele koolitusi, mis keskenduvad nendele teemadele. Läbi nende on võimalik aktivistidel teha paremaid pilte Õpilasliidu üritustest, uuendada kodulehte ning teha kindlaks, et sotsiaalmeedia postitused jõuaksid võimalikult paljude inimesteni.
3. Kuidas kaasata Õpilasliidu tegevustesse paremini liikmeskonda? Too kolm näidet.
Õpilasliidu liikmeskoolide õpilasesindused on organisatsioonile kui käepikendused, sest nende abil on võimalik meil jõuda paljude õpilasteni, kelle arvamus ning hääl võib kuulmata jääda. Seda teades on õpilasesindustel võimalik korraldada enda koolis sisendikorje, kus õpilastel on võimalik enda kooli probleemidest teada anda. Õpilasliit saab sisendi õpilasesindustelt, mida on võimalik kasutada saadud probleemide lahendamiseks ning ühiskonnas tõstatamiseks. Liikmeskoolide kaasamiseks on hea, kui Õpilasliit saadab iga kuu välja infokirja, milles on kirjas, millega iga valdkond ja tegevmeeskond tegelenud on. Samuti eesolevad üritused, millest liikmeskoolide õpilased saavad osa võtta. Kolmandaks on hea ka tunnustada aktiivseid liikmeskoolide õpilasesindusi, kes on aasta jooksul seisnud enda kooli õpilaste õiguste eest ning on teinud tihedat koostööd ka Liiduga, selleks tiitel “Aasta Õpilasesindus”.
4. Kuidas tagada Õpilasliidu jätkusuutlikkus, et organisatsioonil oleks motiveeritud
1. liikmeskoole;
2. aktiviste;
3. tegevmeeskonna liikmeid?
1. Liikmeskoolide motiveerimiseks on nendega vaja regulaarselt kommunikeerida ning toetada nende õpilasesindusi, samuti näidata sotsiaalmeedias, et Õpilasliidu üritused väga toredad ja noortele huvitavad. Sellega saavad aidata Õpilasliidu kõik kolm valdkonda. Liikmete valdkonna aktivistid saavad oma enda kooli õpilasesinduses üritustest rääkida ja teistesse õpilasesindustesse saata Liidu üritusi tutvustav video. Sellega saab aidata CO. Avaliku poliitika valdkond ja tegevmeeskond saavad külastada just kaugemaid liikmeskoole, kuhu Õpilasliidu üritused toimunud veel ei ole. Usun, et liikmeskoolide külastamine tooks kaasa vaid positiivseid tagajärgi ning liikmeskoolid osaleksid aktiivsemalt ka üldkoosolekutel.
2. Aktivistide motiveerituse tagamiseks on vajalik nende tunnustamine ning aktivistide koosviibimiste korraldamine. Aktivistidele on vaja teha ühisüritusi, et nad saaksid omavahel suhelda, tekiks ühtekuuluvustunne, ühised mälestused ja tugevamad sõprussuhted. Kui inimesed viibivad sõprade keskel, on nad motiveeritud . Nii tekib soov ka Õpilasliidus ise edasi areneda ning kõrgematele positsioonidele kandideerida. Samuti vajavad tublid ja töökad aktivistid tunnustamist nii valdkonnajuhtide kui ka juhatuse poolt. Hästi tehtud töö eest on hea kuulda tunnustust, sest see on motiveeriv. Kõik kolm valdkonda peavad tegema omavahelist koostööd, et suurendada teadlikkust ka teiste valdkondade tööst ja arendada suhteid aktivistide vahel. Kui aktivistid suhtlevad vaid enda valdkonna liikmetega, tekib võõrastumine ning koostöö halveneb.
3. Tegevmeeskonna motiveerimiseks on vajalik selge ning läbipaistev suhtlus, tegevmeeskonnaliikmete tunnustamine, ühised väljasõidud, hea töökeskkond ning sujuv tiimitöö.
5. Millisel juhul või kas üldse on kasulik maakoolide sulgemine?
Maakoolid on Eesti maapiirkondade elujõulisuse alus, mis tagab ka piirkona arenemise. Maakoolide sulgemine toob kaasa õpilaste koolitee pikenemise ning maaelu hääbumise. Need koolid on kohaliku kultuuri ja identiteedi oluline osa ning pakuvad lähedalasuvatele kogukondadele hariduslikke ja sotsiaalseid võimalusi. Kui sulgetakse maakool, on kõige suuremad kannatajad just õpilased, sest nende koolitee pikeneb, koolipäevad muutuvad pikemaks ning kurnavamaks ja maakoolide õpilased on sageli ka suurtes koolides koolikiusamise ohvrid. Samuti on maakoolide õpilased, koolitöötajad ning toetav kogukond ärevas olukorras, sest ei olda kindel, kas järgmine aasta sulgetakse kool või mitte. Ebavajaliku stressi vältimiseks ning maaelu jätkumiseks on vaja takistada maakoolide sulgemist.
6. Kas elulised õppeained (nagu nt majandus/riigikaitse/õigusteadus) peaksid olema õppekavas kohustuslikud ning miks?
Jah, õppeained nagu majandus, riigikaitse ja õigusteadus võimaldavad õpilastel saada baasteadmised, mida edasises elus nad ise kasutada saavad. Majandusõpetus annab õpilastele vajalikud teadmised isikliku rahanduse, eelarve koostamise, maksude, investeerimise ja tarbimise põhimõtete kohta. Need teadmised on olulised igapäevaelus finantsotsuste tegemisel ning aitavad õpilastel saavutada majanduslikku stabiilsust. Riigikaitseõpetus annab ülevaate riigikaitse põhimõtetest, sealhulgas sõjaväe rollist ja kodaniku kohustustest riigi kaitsmisel. Õigusteadus tutvustab õpilastele õiguslikke põhimõtteid, seaduste toimimist ja õigussüsteemi. See annab arusaamise õiguste ja kohustuste kohta ühiskonnas ning julgustab noori olema teadlikud oma õigustest ja vastutustest.Elulised õppeained nagu majandus, riigikaitse ja õigusteadus pakuvad õpilastele ka karjäärivõimalusi nendes spetsiifilistes valdkondades. Tugev alus nendes õppeainetes võib avada uksi erinevatesse kutsealadesse. Nimetatud õppeained aitavad kaasa ka ühiskondlikule teadlikkusele ja aktiivsele kodanikupositsioonile. Õpilased, kellel on teadmised majandusest, riigikaitsest ja õigusteadusest, on paremini valmis osalema ja kaasa rääkima ühiskondlikes aruteludes ning mõistavad ühiskonna toimimise keerukust ja seeläbi panustada ühiskonda tervikuna.
Loading...
Loading...
Loading...
Juhatuse aseesimehe kandidaadid
Lasse Rihard Sissas
I Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.
Kandideerin aseesimehe kohale, kuna soovin jätkata tööd Õpilasliidus, et organisatsioon areneks ning õpilaste hääl oleks esindatud. Olles olnud nii aktivist kui ka valdkonna juht, tunnen, et olen tänu oma oskustele ning kogemustele valmis asuma tööle aseesimehena.
II Millised on Sinu kolm eesmärki, mille tahad Õpilasliidus täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas need saavutad?
Edendada Õpilasliidu sise- ning väliskommunikatsiooni.
Tõhus kommunikatsioon garanteerib, et õpilased teavad, millega Õpilasliit tegeleb. Samuti tõstab pädev kommunikatsioon Õpilasliidu mainet, organisatsioon on rohkem pildis ning tänu sellele liitub Liiduga üha enam aktiivseid noori, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Tunnen, et Õpilasliit võiks meedias oma tegevustega rohkem silma paista ning avaldada arvamusartikleid ja seisukohti aktiivsemalt.
Eesmärgi täitmiseks on vaja luua pädev kommunikatsioonistrateegia. Kommunikatsioonistrateegia hõlmab endas nii Õpilasliidu sise- (suhted tegevmeeskonna, aktivistide ja juhatuse vahel; suhtlus liikmeskoolidega) kui ka väliskommunikatsiooni (suhtlus meediaga; sotsiaalmeedia; korraldatavad üritused). Kommunikatsioonistrateegia kirjeldab täpselt, kuidas jõuab Õpilasliit rohkemate noorteni ning kuidas parandada Õpilasliidu sisesuhteid.
Hetkel on peamiseks kanaliks, mida mööda toimub Õpilasliidu sisekommunikatsioon, Messenger. Möödunud tegevusaasta keskel võeti kasutusele ka Google Classroom, ent selle edukaks toimimiseks on seda aktivistide ja tegevmeeskonna seas rohkem juurutada vaja. Messenger on küll hea koht, kus infot kiiresti jagada, ent seal kaob info kiiresti uute sõnumite taha ära. Just sellisele ja mitmetele teistele probleemidele leiabki kommunikatsioonistrateegia lahendused. Plaanin kommunikatsioonistrateegia arendamisega tegeleda kogu tegevusaasta jooksul.
Hoida aktivistide ning tegevmeeskonna motivatsiooni üleval kogu aasta vältel.
Kuna Õpilasliit on vabatahtlik organisatsioon, mis toimib täielikult tänu aktivistidele ja tegevmeeskonnale, on tähtis, et just nende töökate koolinoorte motivatsioon Liidus töötada, oleks kogu aasta vältel kõrge.
Üheks peamiseks viisiks, kuidas Õpilasliit enda töömesilaste motivatsiooni üleval hoiab, on koosviibimiste korraldamine. Koosviibimised toovad aktivistid üle Eesti
kokku, et koos midagi lõbusat teha ning sõbruneda. Koosviibimised arendavad aktivistide omavahelisi ning TM-i siseseid suhteid ning tekib soe töökeskkond, mis motiveerib tööd tegema juba inimeste pärast, kellega seda koos saab teha.
Olles olnud aktivist ajal, mil koosviibimisi praktiliselt ei toimunudki, saan omast kogemusest öelda, kui hädavajalikud koosviibimised on, et valdkonnad püsiksid koos ning motivatsioon heal tasemel. 2022/23 tegevusaastal, mil olin CO juht ning korraldasime CO-ga tegevusaasta peale viis koosviibimist, oli mul motivatsiooni Õpilasliidus tegutseda hoopis rohkem. Usun, et ma polnud ainus. Et koosviibimiste osalejate arv oleks võimalikult kõrge, on üheks võimaluseks koosviibimiste kuupäevad kokku leppida kohe tegevusaasta alguses.
Teise võimalusena, kuidas aktivistide ning tegevmeeskonna motivatsiooni kogu aasta vältel üleval hoida, on pakkuda neile võimalusi osaleda arendavatel koolitustel. Koolitustel osalemine tõstab aktivistide inimkapitali (seeläbi ka Õpilasliidu efektiivsust) ning suurendab nende motivatsiooni, kuna nad näevad, et Õpilasliit pakub neile võimalusi, mida nad niisama ei kogeks.
Kolmas ning siin pakutud võimalustest personaalseim, on valdkondades arenguvestluste (koostöövestluste) läbi viimine. Vestlusi viiksid läbi valdkonna juhid, kuna just nemad tunnevad enda valdkonda kõige paremini. Omast kogemusest võin öelda, et arenguvestlused tõesti toimivad, sest ka minul toimus sel aastal juhatusega arenguvestlus, peale mida oli tõesti tunda motivatsiooni tõusu ning ka ühtekuuluvus- ja hoolivustunne tõusis.
Tähtis on ka tunnustamine, eriti, kuna aktivistid ja tegevmeeskond töötab vabatahtlikkuse alusel. Juhatus peab võtma eesmärgiks aasta jooksul vähemalt kaks korda organisatsiooni tublisid töömesilasi meenete / kinkekaartide ja muu sellisega tunnustada.
Tõsta õpilaste teadlikkust Eesti Õpilasesinduste Liidust kui õpilaste hääle esindajast.
See eesmärk on pea igas juhatuse kandidatuuris olemas. Probleem on vaatamata sellele siiani aktuaalne. Probleemi järjekestvus tuleneb ilmselt uute õpilaste ja koolitöötajate pealetulekust.
Selle eesmärgiga on tihedalt seotud kommunikatsioonistrateegia loomine. Olen täheldanud, et paljud Eesti õpilased ei ole kuulnud Eesti Õpilasesinduste Liidust absoluutselt mitte midagi. Õpilasliidu roll õpilaste hääle esindajana on aga ülimalt oluline, isegi Õpilasliidu tunnuslause on: „Õpilaste eest aastast 1998.“
Et teadlikkust tõsta, peavad koostööd tegema kõik valdkonnad, kuna võimalusi teadlikkuse tõstmiseks on mitmeid: tõepoolest põnevate ürituste korraldamine, aktivistide poolt oma koolides infotundide läbi viimine, läbimõeldum suhtlus liikmeskoolidega, intrigeerivad sotsiaalmeediakampaaniad jpm. Ka sellele probleemile leiab kommunikatsioonistrateegia täpsemaid lahendusi.
III Kuidas kaasata Õpilasliidu tegevustesse paremini liikmeskonda? Too kolm näidet.
1. Infokirjade välja andmine (uus formaat)
Infokirju on Õpilasliidus välja antud ka varasemalt, ent need ei ole vähese huvi tõttu kauaks püsima jäänud. Infokirju on tervikuna vajalik uuendada, tehes neid atraktiivsemaks ning garanteerides, et need päriselt ka jõuavad kooli õpilasesindusteni ja sealt juba õpilasteni. Uus formaat võib olla näiteks igakuine videokokkuvõte Õpilasliidu sotsiaalmeedias, millega käib kaasas ka ÕE-de meilidele saadetud ajalehe-stiilis kujundatud infokiri.
2. Sisendikorje (sisendikorje üritused, küsitlused, uuringud)
Sel tegevusaastal on toimunud juba kaks sisendikorje üritust, mida on eest vedanud avaliku poliitika valdkond. Üritustel osalejatelt olen kuulnud, et selline üritus on väga hea koht, kus saavad õpilased enda hariduseluga seotud probleeme välja tuua. Olen näinud ka olukordi, kus sarnase probleemiga koolide õpilased on üksteisega jaganud võimalikke lahendusi, mida nende koolis probleemi lahendamiseks tehti. Sisendikorje ei pea olema ilmtingimata üritus, vaid see võib olla ka väiksemat sorti küsitlus või uuring mingi haridusmaastiku probleemi osas (nt vaimse tervise või tervisekaitsenõuetega seotu).
3. Jagada liikmeskoolidele kooliaasta alguses Õpilasliidu meeneid (nt pastakad, aga miks mitte ka lauatennisepallid)
Üheks lõbusaks ja efektiivseks viisiks, kuidas liikmeskonda Liidu tegevustesse kaasata ja uusi õpilasi Liidu tegemistega kurssi viia, on jagada liikmeskoolidele kooliaasta alguses Õpilasliidu meeneid. Meened tõmbavad Õpilasliidule tähelepanu ning ka huvi Õpilasliidu vastu tõuseb. Meened ei pea olema tavalised meened nagu pastakad või kalendrid, aga võivad olla ka asjad, mida koolis tihti puudu jääb, nt lauatennisepallid.
IV Kuidas tagada Õpilasliidu jätkusuutlikkus, et organisatsioonil oleks motiveeritud
1. liikmeskoole
2. aktiviste;
3. tegevmeeskonna liikmeid?
1. Liikmeskoolide motivatsiooni tõstmisele aitavad kaasa Õpilasliidu üritused. Õpilasliit peab jätkama üldkoosolekute ning suvekoolide korraldamisega, ent tegema seda mõistlikumalt ja planeeritumalt. Mainitud üritusi peaks paremini rahastama ning leidma rohkem püsipartnereid, kes üritusi oma toodetega meeldejäävamaks ja ägedamaks teevad. Liikmeskoolide motivatsiooni hoiab kõrgel ka see, kui nad näevad, et Õpilasliit päriselt teeb midagi. Siin tulevad mängu juba varasemalt mainitud kommunikatsioonistrateegia (parem kajastus sotsiaalmeedias) ning infokirjad.
2./3. Vabatahtlikkuse alusel töötavad Õpilasliidu aktivistid ning tegevmeeskond on Liidu kuldvara. Ilma nendeta ei toimiks Liit kohe sugugi. Kuna aktivistide ja tegevmeeskonna motiveerituse üleval hoidmine on minu üks eesmärkidest, siis vastasin sellele küsimusele täpsemalt küsimuses nr 2.
V Millisel juhul või kas üldse on kasulik maakoolide sulgemine?
Esiteks, maakoolide sulgemine ei ole üldjoontes mõistlik. Maakooli sulgemine ei mõjuta negatiivselt mitte ainult piirkonna hariduse kättesaadavust, aga ka piirkonna majandust ning see omakorda negatiivselt maakoha arengut.
Kuna maakoolid on tihti kogukonna tähtsaks keskuseks, kus toimuvad üritused, kontserdid, laadad jms, siis „aitab“ maakoolide sulgemine kaasa maaelu hääbumisele – töötajate ümberkolimisest tingitud kohalike ettevõtete majandusraskused sunnivad ettevõtteid kulusid kokku tõmbama ja kohalikud poed sulguvad.
Majandus majanduseks, aga kõige rohkem mõjutab maakoolide sulgemine siiski maakoolide õpilasi, kes peavad paratamatult hakkama koolis käima kaugemal. See tekitab maakohtades elavatele peredele ebameeldivusi ning ka suuri väljaminekuid (transpordikulud). Maakohas elav õpilane hakkab suuresti sõltuma ühistranspordi aegadest ning tema vaba aja hulk väheneb. Tekkinud ebameeldivuste tõttu väheneb ka maal elavate inimeste hulk, toimub linnastumine. Lühidalt öeldes: pole kooli, pole inimesi.
VI Kas elulised õppeained (nagu nt majandus/riigikaitse/õigusteadus) peaksid olema õppekavas kohustuslikud ning miks?
Jah, elulised õppeained võiksid olla õppekavas kohustuslikud. Küsimuses mainitud õppeained aitavad õpilastel igapäevaelus toime tulla ning seeläbi saada paremaks ja teadlikumaks kodanikuks. Hetkel kasutatav õppekava on vananenud ning seda on vaja uuendada eluliselt tähtsate õppeainete sissetoomisega õppekavva.
Majandus on õppeaine, kust saab õpilane baasteadmised maksude, eelarve koostamise, investeerimise ning firma loomise kohta. Kõik need tegevused aitavad õpilasel olla tulevikus rahatark ning finantsiliselt heal järjel. Samuti valmistab majandusõpe õpilase ette tööturuks. Riigikaitseõpe tutvustab gümnaasiumiõpilasele kodaniku kohustusi riigi kaitsmisel, samuti kaitseväeteenistust. Õigusteadus on samamoodi vajalik õppeaine, kuna see pakub õpilasele arusaama õigussüsteemist ning Eesti seadustest. Ülevaade enda õigustest ja kohustustest ajendab noori tegema tarku ja õiglasi otsuseid, mis neile tulevikus kasuks tulevad.
Lühidalt öeldes: elulised õppeained laiendavad õpilase arusaama ühiskonnast ning aitavad kaasa targemale Eestile.
Loading...
Loading...
Loading...
Mia Marleen Lemetti
1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.
Kandideerin aseesimehe kohale, sest naudin selle tööülesandeid kõige rohkem. Aseesimehena saan panustada rohkem sisekommunikatsiooni ja valdkondade töö toimimisse ning lisaks tahan jätkata töörühmades osalemist ja ürituste korraldajate toetamist.
2. Millised on Sinu kolm eesmärki, mille tahad Õpilasliidus täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas need saavutad?
Esiteks tahan parandada Õpilasliidu aktivistide ja tegevmeeskonna omavahelist suhtlust ning muuta töö kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks. Läbi mitteametlike koosviibimiste saab luua usalduse, mis suurendab meeskonna omavahelist toetamist. Samuti toetada meeskonna juhte, et juhid oskaksid teadlikult mugava töökeskkonda luua.
Teiseks Õpilasliidu tegevuste ja oluliste haridusteemade suurem kajastamine läbi aktiivse sotsiaalmeedia, suurema esindatuse veebis ning aktiivse suhtluse liikmetega.
Kolmandaks tahan taastada kindla suhtluse ning tihedama koostöö organisatsioon ja selle koostööpartnerite vahel. Oluline on luua usaldus ning pakkuda Õpilasliitu üritustesse panustajatele meeldiv kogemus, et ka edaspidi toimiks edukas koostööpartnerlus.
3. Kuidas kaasata Õpilasliidu tegevustesse paremini liikmeskonda? Too kolm näidet.
Liikmeskonda saab paremini kaasata võimaldades üldkoosolekutele avaldada vabas vormis arvamust Õpilasliidu tegemiste kohta ning teha ettepanekuid ja jagada ideid. Liikmeskoolides külastamine juhatuse või aktivistide poolt tekitab usaldusväärsema sideme, mis annab parema tagasiside Õpilasliidu töö kohta. Samuti kaasata rohkem liikmeid Õpilasliidu ürituste korraldamise protsessi.
4. Kuidas tagada Õpilasliidu jätkusuutlikkus, et organisatsioonil oleks motiveeritud
1. liikmeskoole;
2. aktiviste;
3. tegevmeeskonna liikmeid?
Et liikmeskoolid oleksid motiveeritud on vaja neid tegevustesse kaasata. Liikmeskoolideni peab jõudma info Õpilasliidu tegemiste kohta ning võimalus erinevatest ettevõtmistest osa võtta. Üks suurimaid aktivistide motivaator on aktivistide koosviibimised ning juhatuse tunnustus. Samuti peab aktivistile ülesanne olema väljakutserikas ning võimalus midagi uut õppida. Tegevmeeskonna motivatsiooni hoidmiseks on vajalikud regulaarsed ametlikud ja mitteametlikud kohtumised, mis tagab efektiivse töö. Samuti on oluline tegevmeeskonna liikmeid toetada nõu ja jõuga ning eduka töö korral tunnustada hea sõnaga.
5. Millisel juhul või kas üldse on kasulik maakoolide sulgemine?
Väikeste maakoolid sulgemine ei ole õpilaste heaoluks õige samm. Kuna maapiirkondade õpilased on kasvanud väikeses turvalises keskkonnas, siis suurde kooli õppima asumine tekitab lapsele stressi ja ärevust, mis häirib õpitulemust. Maakoolides võimaldavad väikeses
klassis õpilastel paremini areneda ning õpetajad saavad õpilase arengule personaalsemalt läheneda.
6. Kas elulised õppeained (nagu nt majandus/riigikaitse/õigusteadus) peaksid olema õppekavas kohustuslikud ning miks?
Jah, elulised õppeained on hädavajalikud ühiskonna mõistmiseks. Kool valmistab noori inimesi eluks ette ning iga õpilane peab saama algteadmised ühiskonna ja maailma toimimisest. Ainete kohustuslikkus tagab noorele inimesele vajalikud teadmised ning oskused tulevikus paremini iseseisvalt hakkama saada. Samuti kaasneb nende ainetega noore oskus vastutust võtta, mida on oluline koolis võimalikult palju rakendada.
Loading...
Loading...
Loading...
Revisjonikomisjoni kandidaadid
Kristin Pintson
Loading...
Loading...
Loading...