Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.
Kandideerin esimehe kohale, sest näen, et selles positsioonis on mul kõige parem
võimalus teostada oma ideid ja mõtteid järgmiseks aastaks. Olles Liidu esimehe rolli
viimased poolteist aastat täitnud, ei näe ma hetkel ka põhjust koormust vähendada

Millised on Sinu kaks eesmärki, mille tahad Õpilasliidus tegevusaasta lõpuks täita? Kuidas need saavutad?
1. Soovin lõpuni viia Liidu finantsilise iseseisvuse saavutamise. Oleme täna liialt palju
sõltuvad Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusest ning seda on ka aastaid välja
toonud revisjonikomisjon. Üldkoosoleku ajaks oleme me tõenäoliselt juba alustanud
vilistlaste seast nõustajate otsimisega, ent idee oleks järgmise tegevusaasta lõpuks
ka töötada välja plaan, kuidas finantsilise iseseisvuseni jõuda ning ehk ka alustada
konkreetseid tegevusi.
2. Soovin tegeleda järgmise aasta jooksul rohkelt järelkasvuga. Viimase kahe aasta
jooksul on hüppeliselt kasvanud kandideerimine korraldusmeeskondadesse,
aktivistiks ja tegevmeeskonda, ent soovin ka tegeleda sellega, et juhatusse jõuaks
rohkem inimesi. Selleks oleks vaja tegeleda oluliselt rohkem aktivistide ja
tegevmeeskonna koolitamisega ning samuti on vaja jagada neile vastutusrikkamaid,
aga see eest õpetlikemaid ülesandeid.

Kuidas toetada paremini Õpilasliidu liikmete aktiivsust?
Mina loen siit välja kaks küsimust. Esiteks, kuidas toetada Liidu liikmete aktiivsust
oma õpilasesinduse siseselt, ning teiseks, kuidas toetada Liidu liikmete osalust Liidu
töös. Alustame siis ehk esimesest. Liidu liikmete aktiivsust saame toetada erinevate
simulatsioonide ja koolitustega, mida täna liikmete valdkond läbi viib. Kindlasti aitab
ka liikmete kaasamine Liidu töösse. Kuidas aga toetada seda, et Liidu liikmed
rohkem meie töös osaleksid? Pandeemia aastad ning selle tõttu virtuaalselt toimunud üritused panid kõva põntsu Liidu liikmete aktiivsusele. Õnneks on näha olnud viimaste aastate jooksul aktiivsuse kasvu. Me ei saa eeldada, et liikmed tahavad osaleda meie töös, kui me neid aktiivselt ei kaasa. Avaliku poliitika sisendikorje üritused ning üldkoosolekutel toimuvad sisendikorje töötoad on üks võimalus, kuidas liikmeid riiklikku õpilasesindamisesse kaasata. Liikmeid üritustele tulema motiveerimiseks on vaja näidata rohkem, miks meie üritusel osalemine ka neile kasulik oleks ning et tegelikult on meie üritused päris ägedad ka. Samuti peaks
liikmeid vajadusel kaasama ka jooksvate küsimuste lahendamisse aasta jooksul.

Milliste tegevused tagavad tuleval tegevusaastal Õpilasliidu jätkusuutlikkuse, et Liidul oleks aastaringselt:
motiveeritud liikmeskoole;
– Enamjaolt vastasin ma sellele küsimusele eelmise küsimuse juures, aga kokkuvõttes minu arvates tuleb liikmeid rohkem kaasata ja nende arvamust ja sisendit kuulda võtta.
innukaid aktiviste;
– Rohkem peaks keskenduma valdkonna tööle kui muule seltsimisele. Seda võiks
tegelikult aktivistidega laiemalt arutada, ent minu arvates on meie praegused
aktivistide koosviibimised liiga palju keskendunud lõbusatele tegevustele kui nt
töökoosolekutele ja koolitustele. Järgmine aasta võiks toimuda aktivistide
koosviibimisi vaid kolm: aasta alguses, keskel ja lõpus. See eest oleks rohkem
valdkondade koosolekud, kus arutatakse peamiselt valdkonna tööga seotud
teemasid, ent kus on ikkagi võimalik oma valdkonnaga vahepeal ka midagi lõbusat
teha. Aktivistidele peaks ka rohkem keerulisemaid ja õpetlikumaid ülesandeid
jagama.
aktiivseid tegevmeeskonna liikmeid?
– Tegevmeeskonna puhul tuleks kindlasti toetada pädevuste arendamist, et TMi
liikmed saaksid valdkondi juhtida ja oma tööle keskenduda kindlamalt. Eelmine aasta näitas, et väljasõidud tõstavad TMi motivatsiooni, ehk ka neid tuleks juurde
planeerida.

Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üldiselt?
– Pigem ok. Võrreldes eelnevate aastatega ütleks, et oleme kindlasti arenenud nii
huvikaitse kui ka liidusiseste teemade poolest. See aga ei tähenda, et nüüd peaks
õlale patsutama. Liidus on pidevalt väga palju arenemisruumi. Huvikaitse osas oleme saavutanud selle, et oleme võimelised kiiresti reageerima pommuudistele ning võtame pidevalt aktiivselt osa erinevatest koosolekutest ja muudest töörühmadest, mis õpilasi puudutavad. Samas arvan ka, et Õpilasliit võiks rohkem algatada erinevaid teemasid ja juhtida rohkem tähelepanu õpilaste probleemidele, mille osas hetkel sõna ei võeta. Finantspoole pealt, kuigi hetkel tulekahjusid ei ole ning oleme suhteliselt mugaval positsioonil, on alati risk, et meie rahastust rohkelt vähendatakse ning seepärast on vaja tegeleda finantsilise iseseisvuse tugevdamisega. Aktivistide osas on hetkel samuti pigem hästi ning aktivistid aitavad rohkelt kaasa Liidu tööle. Samas olen aasta (ja aastate) jooksul märganud, et aktivistide aktiivsus on vähenenud ning see on tõsine järelkasvu probleem.

Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid juhatuses olles keskenduda ning kuidas saab Õpilasliit nende küsimustega tegeleda? Selgita.
– Neid on päris palju. Kõige olulisemad minu jaoks antud hetkel on tervisekaitsenõuete määruse uuendamine, põhikooli lõpetamine ning eestikeelsele õppele üleminek. Määrus “Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele” on sotsiaalministri määrus, mis reguleerib koolipäeva alguse kellaaega, kontrolltöid, koduseid ülesandeid, vahetunde ja palju muud. Selle uuendamist on lubatud aastaid, ent siiani on lubadused jäänud vaid lubadusteks. Loodan, et 2025. aasta suvel see määrus lõpuks uuendatakse nii nagu hetkel lubatud. Selle teemaga peame pidevalt pildis olema ning tuletama meelde, et määruses sätestatu on õpilastele oluline. Põhikooli lõpetamine ja gümnaasiumisse sisseastumine on hetkel kuum teema. Kogu protsess on aastakümneid suhteliselt sarnane püsinud, ent õpilased on need, kes peavad kannatama ning keda see kõige rohkem mõjutab. Samuti on praegune süsteem koormav haridussüsteemile üldiselt. Tänased põhikooli lõpueksamid hindavad põhikoolis omandatud teadmisi kitsalt, ei ole enam eesmärgipärased ning need ei anna õpilastele piisavat tagasisidet. Samuti toimub põhikooli III õppeastes eksamite tõttu palju drillimist, mis küll eksameid aitab paremini sooritada, ent pikas perspektiivis õppimisele kasulik ei ole. Liit saab pidevalt teemat meelde tuletada ning selle osas sõna võtta, ka näiteks teiste organisatsioonidega koostöös. Eestikeelsele õppele ülemineku puhul me täpselt veel ei tea, mis meid ees ootab. Paljud vene emakeelega õpilased peavad hakkama õppima eesti keeles, mis alguses võib tunduda harjumatu. Olles ise ka 10 kuud õppinud koolis, kus õpe toimus minu jaoks suhteliselt võõras keeles, võin ka oma kogemusest öelda, et kui noori ei toetata ega looda teooria tundidele juurde praktilise väljundi võimalusi, on väga raske keelt selgeks saada. Ülemineku perioodil, sellele eelnevalt ja järgnevalt on väga oluline toetada neid samu vene emakeelega noori, et nende haridus ülemineku tõttu ei kannataks ning neil oleksid parimad võimalused eesti keelt õppida. Samuti on ka oluline, et keegi n-ö kaduma ei läheks ehk vene emakeelega õpilaste sotsiaalne elu ja tervis kannatada ei saaks. Liidul on võimalus olla nende samade noorte hääle edasikandja otsustajateni.