Vastused küsimustele
1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.
Kandideerin esimehe kohale seepärast, et panustada Eesti Õpilasesinduste Liidu töösse kõigega, mida mul pakkuda on. Olles olnud Õpilasliidus varasemalt kõikidel muudel positsioonidel, leian, et just esimehe koht on selleks tegevusaastaks mulle kõige õigem, sobivam ja väljakutsuvam. Lisaks leian, et mul on täna piisav teadmine Õpilasliidust ja selle tööst, et haarata organisatsiooni juhtimine enda kätesse parema tuleviku nimel.
2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.
Avaliku poliitika valdkond- Tahaks leida rohkem võimalusi valdkonna liikmetele enda arendamiseks ja esindamiseks. Hetkel on olnud esindamisülesandeid liiga vähe. Samuti tuleb üle vaadata praegused küllaltki vananenud seisukohtae dokumendid, et neid kaasajastada.
Rahvusvaheliste suhete valdkond- see valdkond võiks olla avaliku poliitika valdkonna all, sest sel ei ole hetkel piisavalt palju ülesandeid, alles jääks rahvusvaheliste suhete juht, kes vastutab peamiselt OBESSUga suhtluse eest.
Liikmete valdkond- valdkonna liikmetel peavad olema senisest konkreetsemad ja individuaalsemad ülesanded, kui on seni olnud, et kõik liikmete valdkonna alad oleksid kaetud. Lisaks peab tihenema suhtlus Õpilasliidu ja liikmeskoolide vahel ning pakutavad koolitused peavad muutma proffessionaalsemaks.
Kultuurivaldkond- projektitöörühm peab saama uued eesmärgid ja uue hingamise, sest on näha, et täna on küllaltki raske õpetada lühikese aja jooksul välja inimesi, kes ei ole kordagi oma elus projekti kirjutanud. Seega õpetamise pagas peab suurenema, samuti tuleks anda individuaalsemaid ülesandeid. Ürituste kvaliteeti tuleb tõsta, st, et kultuurivaldkonna liikmed peavad senisest enam hakkama tegelema lisarahastuse otsimisega ja panustama oma aega rohkem püsipartneritele leidmisele.
Kommunikatsioonivaldkond- Iga liige peaks saama endale individuaalse ülesanne. St et mõni tegeleb pressiteadete ja infokirjadega, teised hoopis reklaami ja videote tegemisega. Rohkem rõhku tuleks panna senisest enam valdkonnaliikmete koolitamisele, et Õpilasliidu kommunikatsioon muutuks proffessionaalsemaks ja kvaliteetsemaks.
3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?
Minu peamiseks eesmärgiks on Õpilasliidu aktivistide ja valdkondade muutmine tõhusamaks ja kvaliteetsemaks. Täna on suureks probleemiks see, et kõik ei tunne ennast oma vastutusalas hästi või kõikidele ei jätku piisavalt tööd, samal ajal mingil perioodil töötavad kõik jällegi liiga pingeliselt. Meie aktivistide töötamismudel on liiga vana, seega tuleb seda muuta ja reformida. Seee tähendab, et iga inimene peab saama endale kindla vastutsala ja ülesande, millele ta ennast pühendab. Loomulikult ei saa seda iga teema puhul rakendada, kuid enamus ajast on see võimalik. See tähendaks, et aktivistil on teada, mida ja kuidas ta tegema peab, nii on tal lihtsam oma aega planeerida ja arvestada Õpilasliiduga. Sellest võidaksid ka liikmeskoolid, sest seeläbi muutuks suhtlus Õpilasliidu ja liikmeskooli vahel
palju tõhusamaks ja kvaliteetsemaks. Samuti soovin oluliselt parandada Õpilasliidu majanduslikku olukorda, sest hetkel saadav riigitoetus ei kata enam organisatsiooni töökulusid ära, st et on vaja uut strateegiat, kuidas raha Õpilasliitu sisse tuua.
4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?
See, mida ma eelmises punktis rääkisin on ka siin punktis hästi oluline. Kuid lisaks sellele arvan, et kindlasti peaks olema juhatuses üks juhatuse liige, kelle üheks peamiseks ülesandeks ongi jälgida aktivistide motiveeritust ja kaasamist tegevustesse. Rohkem rõhku tuleb panna sellele, et aktivistid omavahel hästi tuttavaks saaks, seega ka ennast paremini tunneksid, mis aitaks koostööl areneda. Loomulikult tuleb pakkuda neile vajalikke koolitusi, et nemad ise ennast turvalisemalt ja proffessionaalsemalt tunneksid, lisaks annab see ka lisandväärtust. Tõhustada tuleks tagasisideandmisevormi, et aktivistil oleks lihtsam oma muredest/rõõmudest rääkida.
5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?
Olles juhatuse liikmena küllaltki hästi kursis, mis on varasematel aastatel Õpilasliidus toimund, julgen öelda, et Õpilasliidu üleüldine tervis on hea. Õpilasliidu hariduspoliitiline pädevus on väga tugev ning seda hindavad meie partnerid ministeeriumides ja teistes vabaühendustes. Meie seisukohti võetakse arvesse ning need on ka paljudes riiklikes dokumentides kajastatud. Õpilasliit on tihti meedias kajastatud ning meie arvamust küsitakse küllaltki tihti erinevates aktuaalsetes ja olulistes teemades. Samuti Õpilasliidusisene töö on küllaltki edukas. Tõsi, me vajame aktivistide ja valdkondade sees uusi suundi ja värskust, kuid seda on hakatud ka juba planeerima. Ainukeseks suureks miinuseks täna Õpilasliidus on meie majanduslik võimekus. Seda seepärast, et riiklikult eraldatav rahaline toetus on kesine, samas ei ole erafirmad taolisesse vabaühendusse liialt agarad panustama. Majanduslik võimakus on teema, millega tuleks kindlasti tulevatel aastatel väga hoogsalt tegeleda, et leida erapartnereid, kes on nõus meie tegevusi toetama.
6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?
Õpetajate õigused- endiselt on kogu teema väga segane ja ministeeriumid ei suuda omavahel kuidagi kokkuleppele jõuda. Mina olen täna väga jõuliselt antud eelnõule vastu, mistõttu seisaksin Õpilasliidu seisukoha eest suure julguse ja kõva häälega. Õppe- ja ainekavad- Eestis on ainekavad juba küllaltki vanad ja see tähendab, et meie õpilased ei saa kaasaegset haridust. Tegemist on teemaga, millega oleks pidanud juba väga ammu tegelema, kuid täna on see teema vaja uuesti üles võtta ja arendada välja nii, et koolis õpitud teadmistest ka reaalset kasu oleks.
Kutseõpe- Me seisame endiselt probleemi ees, et kaasaegsetesse ning väga korras kutsekoolidesse ei soovita minna. Oluline on analüüsida, miks ei soovita väga kvaliteetset haridust ning kuidas huvi kutsekoolide suhtes tekitada.
Vene koolides toimuv- juba pikemat aega on probleemiks see, et me reaalselt ei tea, mis toimub vene koolides. Mina arvan, et vene koolid tuleks kaotada ning vene keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi tuleb kaasata eesti koolidesse, et toimuks reaalne integratsioon ja et inimesed tunneksid ennast siin riigis turvaliselt ja hästi.