Eesti Õpilasesinduste Liit | XXXVIII üldkoosoleku dokumendid
3175
page-template-default,page,page-id-3175,page-child,parent-pageid-3144,qode-quick-links-1.0,ajax_fade,page_not_loaded,,qode_grid_1300,hide_top_bar_on_mobile_header,qode-theme-ver-11.0,qode-theme-bridge,wpb-js-composer js-comp-ver-5.1.1,vc_responsive
 

XXXVIII üldkoosoleku dokumendid

XXXVIII üldkoosoleku ajakava

6. aprill 2018

13.00 – Saabumine

13.45 – Avamine

14.20 – Avaliku poliitika töötoad

15.30 – Paus

16.15 – Tutvumine

17.00 – Arutlus Eiki Nestoriga

18.00 – Õhtusöök

19.00 – Juhatuse kandidaatidega tutvumine  

21.00 – Õhtuprogramm

 

7. aprill 2018

08.00 – Äratus

08.30 – Hommikuvõimlemine

09.00 – Hommikusöök

09.30 – Mandaatide jagamine

10.15 – Ametlik osa I (Tegevusaasta aruanne)

12.00 – Paus

12.20 – Ametlik osa II (Haridusplatvorm, Õpetajate õiguste suurendamine ja Õpilaste Eesti 2023)

14.10 – Lõuna

15.00 – Debatt ja paneel juhatuse kandidaatidega

17.10 – Paus ja mandaatide jagamine

17.30 – Ametlik osa III (Majandusaasta aruanne)

18.00 – Paus

18.30 – Fun töötoad

19.30 – Õhtusöök

21.00 – Õhtuprogramm

 

8. aprill 2018

08.00 – Äratus

08.30 – Hommikuvõimlemine

09.00 – Hommikusöök

09.20 – Mandaatide jagamine

09.50 – Ametlik osa IV (Revisjonikomisjoni aruanne ja revisjonikomisjoni kandidaatide kõned ja valimine)

11.30 – Paus

11.40 – Ametlik osa V (Juhatuse kandidaatide kõned ja valimine)

14.30 – Lõpetamine

16.00 – Lahkumine

 

NB! Korraldusmeeskond jätab endale õiguse teha ajakavas muudatusi!

XXXVIII üldkoosoleku päevakord

Juhatuse kandidaadid

Curriculum Vitae

 

 

Vastused küsimustele

 

1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

 

Kandideerin esimehe kohale seepärast, et panustada Eesti Õpilasesinduste Liidu töösse kõigega, mida mul pakkuda on. Olles olnud Õpilasliidus varasemalt kõikidel muudel positsioonidel, leian, et just esimehe koht on selleks tegevusaastaks mulle kõige õigem, sobivam ja väljakutsuvam. Lisaks leian, et mul on täna piisav teadmine Õpilasliidust ja selle tööst, et haarata organisatsiooni juhtimine enda kätesse parema tuleviku nimel.

 

2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.

 

Avaliku poliitika valdkond- Tahaks leida rohkem võimalusi valdkonna liikmetele enda arendamiseks ja esindamiseks. Hetkel on olnud esindamisülesandeid liiga vähe. Samuti tuleb üle vaadata praegused küllaltki vananenud seisukohtae dokumendid, et neid kaasajastada.

 

Rahvusvaheliste suhete valdkond- see valdkond võiks olla avaliku poliitika valdkonna all, sest sel ei ole hetkel piisavalt palju ülesandeid, alles jääks rahvusvaheliste suhete juht, kes vastutab peamiselt OBESSUga suhtluse eest.

 

Liikmete valdkond- valdkonna liikmetel peavad olema senisest konkreetsemad ja individuaalsemad ülesanded, kui on seni olnud, et kõik liikmete valdkonna alad oleksid kaetud. Lisaks peab tihenema suhtlus Õpilasliidu ja liikmeskoolide vahel ning pakutavad koolitused peavad muutma proffessionaalsemaks.

 

Kultuurivaldkond- projektitöörühm peab saama uued eesmärgid ja uue hingamise, sest on näha, et täna on küllaltki raske õpetada lühikese aja jooksul välja inimesi, kes ei ole kordagi oma elus projekti kirjutanud. Seega õpetamise pagas peab suurenema, samuti tuleks anda individuaalsemaid ülesandeid. Ürituste kvaliteeti tuleb tõsta, st, et kultuurivaldkonna liikmed peavad senisest enam hakkama tegelema lisarahastuse otsimisega ja panustama oma aega rohkem püsipartneritele leidmisele.

 

Kommunikatsioonivaldkond- Iga liige peaks saama endale individuaalse ülesanne. St et mõni tegeleb pressiteadete ja infokirjadega, teised hoopis reklaami ja videote tegemisega. Rohkem rõhku tuleks panna senisest enam valdkonnaliikmete koolitamisele, et Õpilasliidu kommunikatsioon muutuks proffessionaalsemaks ja kvaliteetsemaks.

 

3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?

 

Minu peamiseks eesmärgiks on Õpilasliidu aktivistide ja valdkondade muutmine tõhusamaks ja kvaliteetsemaks. Täna on suureks probleemiks see, et kõik ei tunne ennast oma vastutusalas hästi või kõikidele ei jätku piisavalt tööd, samal ajal mingil perioodil töötavad kõik jällegi liiga pingeliselt. Meie aktivistide töötamismudel on liiga vana, seega tuleb seda muuta ja reformida. Seee tähendab, et iga inimene peab saama endale kindla vastutsala ja ülesande, millele ta ennast pühendab. Loomulikult ei saa seda iga teema puhul rakendada, kuid enamus ajast on see võimalik. See tähendaks, et aktivistil on teada, mida ja kuidas ta tegema peab, nii on tal lihtsam oma aega planeerida ja arvestada Õpilasliiduga. Sellest võidaksid ka liikmeskoolid, sest seeläbi muutuks suhtlus Õpilasliidu ja liikmeskooli vahel
palju tõhusamaks ja kvaliteetsemaks. Samuti soovin oluliselt parandada Õpilasliidu majanduslikku olukorda, sest hetkel saadav riigitoetus ei kata enam organisatsiooni töökulusid ära, st et on vaja uut strateegiat, kuidas raha Õpilasliitu sisse tuua.

 

4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?

 

See, mida ma eelmises punktis rääkisin on ka siin punktis hästi oluline. Kuid lisaks sellele arvan, et kindlasti peaks olema juhatuses üks juhatuse liige, kelle üheks peamiseks ülesandeks ongi jälgida aktivistide motiveeritust ja kaasamist tegevustesse. Rohkem rõhku tuleb panna sellele, et aktivistid omavahel hästi tuttavaks saaks, seega ka ennast paremini tunneksid, mis aitaks koostööl areneda. Loomulikult tuleb pakkuda neile vajalikke koolitusi, et nemad ise ennast turvalisemalt ja proffessionaalsemalt tunneksid, lisaks annab see ka lisandväärtust. Tõhustada tuleks tagasisideandmisevormi, et aktivistil oleks lihtsam oma muredest/rõõmudest rääkida.

 

5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?

 

Olles juhatuse liikmena küllaltki hästi kursis, mis on varasematel aastatel Õpilasliidus toimund, julgen öelda, et Õpilasliidu üleüldine tervis on hea. Õpilasliidu hariduspoliitiline pädevus on väga tugev ning seda hindavad meie partnerid ministeeriumides ja teistes vabaühendustes. Meie seisukohti võetakse arvesse ning need on ka paljudes riiklikes dokumentides kajastatud. Õpilasliit on tihti meedias kajastatud ning meie arvamust küsitakse küllaltki tihti erinevates aktuaalsetes ja olulistes teemades. Samuti Õpilasliidusisene töö on küllaltki edukas. Tõsi, me vajame aktivistide ja valdkondade sees uusi suundi ja värskust, kuid seda on hakatud ka juba planeerima. Ainukeseks suureks miinuseks täna Õpilasliidus on meie majanduslik võimekus. Seda seepärast, et riiklikult eraldatav rahaline toetus on kesine, samas ei ole erafirmad taolisesse vabaühendusse liialt agarad panustama. Majanduslik võimakus on teema, millega tuleks kindlasti tulevatel aastatel väga hoogsalt tegeleda, et leida erapartnereid, kes on nõus meie tegevusi toetama.

 

6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?

 

Õpetajate õigused​- endiselt on kogu teema väga segane ja ministeeriumid ei suuda omavahel kuidagi kokkuleppele jõuda. Mina olen täna väga jõuliselt antud eelnõule vastu, mistõttu seisaksin Õpilasliidu seisukoha eest suure julguse ja kõva häälega. Õppe- ja ainekavad​- Eestis on ainekavad juba küllaltki vanad ja see tähendab, et meie õpilased ei saa kaasaegset haridust. Tegemist on teemaga, millega oleks pidanud juba väga ammu tegelema, kuid täna on see teema vaja uuesti üles võtta ja arendada välja nii, et koolis õpitud teadmistest ka reaalset kasu oleks.

 

Kutseõpe​- Me seisame endiselt probleemi ees, et kaasaegsetesse ning väga korras kutsekoolidesse ei soovita minna. Oluline on analüüsida, miks ei soovita väga kvaliteetset haridust ning kuidas huvi kutsekoolide suhtes tekitada.

 

Vene koolides toimuv- juba pikemat aega on probleemiks see, et me reaalselt ei tea, mis toimub vene koolides. Mina arvan, et vene koolid tuleks kaotada ning vene keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi tuleb kaasata eesti koolidesse, et toimuks reaalne integratsioon ja et inimesed tunneksid ennast siin riigis turvaliselt ja hästi.

 Motivatsioonikiri

 

Minu vabatahtliku karjäär algas 2014. aastal, kui ma astusin Tallinna Inglise Kolledži Õpilasesindusse. Mõeldes seal kaasa ning siiralt püüdes asju paremaks teha, sain ma aru, et selles jääb mulle väheseks, ma vajan midagi rohkemat endale juurde. Niisiis astusin ma Viimsi Noortevolikokku. Sealt saadud pagas, mis puudutas valla instantse ja suhtlust ametnikega tõestas mulle, et see on tegevus, mis mind huvitab ja millega ma tahan veel rohkem edasi tegeleda. 2016. aastal astusin ma esimest korda Eesti Õpilasesinduste Liitu. Ma olin avaliku poliitika valdkonnas ja ma esimest korda oma vabatahtliku töö jooksul tundsin, et minu panusest on reaalset kasu ning selle tagajärjel asjad muutusid. Seega otsustasin edasi pingutada ning tegeleda/panustada Õpilasliitu nii palju, kui suutsin. Poole aasta pealt sai minust valdkonna juht. Kui alguses oli kartus, kas ma ikka selle tööga hakkama saan, siis pool nädalat hiljem olin ma juba väga õnnelik, et ma selle otsuse tegin. Küllaltki üllatav oli see, et noorte arvamust tõesti arvestatakse riiklikul tasandil, lihtsalt on vaja palju vaeva näha, et seda tehtaks. Täna, olles juhatuse aseesimees, arvan ma, et mul on veel Õpilasliidule oma kogemusi jagada ja anda. Mulle meeldib olla Õpilasliidus, sest tegemist on ainukese õpilaste huvikaitseorganisatsiooniga ja ma arvan, et meie hariduses saab ja annab veel väga väga palju asju paremaks teha. Ma arvan, et õpilased on just see huvigrupp, kelle käest peaks senisest enam sisendit hariduse teemadel küsima, et meie haridus muutuks kaasaegseks, koolidemokraatiat toetavaks ja õpilassõbralikuks. Mul on hea meel näha, et juba täna on päris palju koole, kus on töötav õpilasesindus, kuid kahjuks ei ole see igalpool nii. Seega tööd on veel palju teha ning nagu öeldakse, alustatud tööd ei saa pooleli jätta, nii ka mina seda teha ei saa ega soovi.

 

Õpilasliidus olles olen ma palju õppinud, kogemusi ja kontakte juurde saanud. Samas lisaks nendele kasuteguritele olen ma ka palju ideid ja teadmisi ammutanud, mida Õpilasliidus edaspidi kindlasti rakendada sooviksin. Mul on endiselt motivatsiooni ja tahet, et Eesti suurimat noorteorganisatsiooni juhtida, teha seda veel paremini ja tõhusamalt. Mul on kindel siht ja suund, kuidas Õpilasliidu tööga edasi minna ning see kattub ka Õpilasliidu pikaajaliste eesmärkide ja meie haridusfilosoofiaga. Mitte keegi teine ei hakka seisma õpilaste eest, kui õpilased ise- seega oleks minul suur au juhtida seda laeva, kes soovib Eesti haridusellu panustada ja seal muutusi luua. Oma töökogemuse kaudu olen kursis Õpilasliidu seisukohtadega ning kannan neid au ja uhkusega avalikkuseni.

 

Miks just mina peaksin saama valituks? Aga justnimelt sellepärast, et ma ei jäta kunagi ühtegi tööd pooleli vaid üritan lõpuni, ma olen kursis sellega, mis täna haridusmaastikkul toimub ning ma oskan seda õpilaste heaolu nimel kasutada ning mul on konkreetseid ideid, kuidas Õpilasliidu tööd veelgi edukamalt edasi viia.

Soovituskiri

 

Ühe eduka juhi kirjeldamisel kasutatakse iseloomustamiseks väljendeid nagu julgus võtta vastutus ning julgus juhtida suuri arenguid. Sealjuures keskendudes meeskonnale – oskus kuulata, võtta vastu kriitikat ning kohaneda muutlike olukordadega on siinkohal kandva tähtsusega. Tugev juht on loominguline, lahendustele orienteeritud ja kaasav, nähes protsesside juhtimisel võimalust toetada oma meeskonna liikmete enesetäiendusvõimalusi ning luues neile tingimusi liidrioskuste arendamiseks. Olles olnud Õpilasliidu juhtimisega tihedalt seotud, olen veendunud, et niivõrd suurt ja mõjukat organisatsiooni ei juhita üksi. Selleks on vaja tugevat juhti ja meeskonda, kes ühise eesmärgi nimel vaeva näeb.

 

Minu elumoto seisneb teadmisel, milliste küsimustega hommikul ärkan – küsides endalt kas jõuan, kas suudan, kas on aega, häälestan end automaatselt vastama eitavalt. Kuid kui ärgata küsimustega kuidas jõuda, kuidas suuta ja kuidas leida aega, otsib ärkaja automaatselt lahendusi ka kõige keerulisematele olukordadele. Hindan neid inimesi kõrgelt, kes on jaatava elustiiliga ning kes ei pea paljuks anda endast maksimumi.

 

Julgen soovitada Marcus Ehasood tema püüdlustes asuda Õpilasliidu esimehe ametisse. Näen, et temas on potensiaali juhtida ja arendada õpilaspoliitikat nii, et organisatsioonina mängime olulist rolli Eesti hariduspoliitika kaasajastamisel.

 

Lugupidamisega

Elis Tootsman

Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht

EÕELi juhatuse liige aastatel 2009-2011

Kandideerimisavaldus

 

Curriculum Vitae

 

 

 Vastused küsimustele

 

1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

 

Kandideerin aseesimehe kohale, sest tunnen, et see on mulle paraja koormusega positsioon ning saan seal enda oskuseid Õpilasliidu heaks kõige effektiivsemalt ära kasutada.

 

2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.

 

Avaliku poliitika valdkond –

  1. Peaksime rohkem abi pakkuma igapäevastele probleemidele kooliõpilaste seas, selleks peab olema ka meie kommunikatsioon väga tugev, et õpilane teaks, et ta saab hädas meie poole pöörduda.
  2. Tahan jätkata varasemalt väikest tähelepanu saanud simulatsioonidega suuremalt kui varem, need on suurepäraseks näiteks interaktiivseks õppemeetodiks ja aitavad Õpilasliidul enda sõnumeid edastada.

 

Liikmete valdkond –

  1. Peame leidma liikmete valdkonnale üldkoosolekute vahelises ajavahemikus pikaajalisemaid ja suurema koormusega ülesandeid, et ka selles ajavahemikus tunneksid valdkonnaliikmed ennast kasulikuna ja töö valdkonnas oleks effektiivne.
  2. Õpilasliidu koolitusprogrammi peaks uuendama ja laiendama, peaksime üle vaatama mida üks õpilasesindus tänasel päeval tegelikult vajab ja kuidas saame meie nende vajadusi täita, samuti peaksime valdkonnale selle tarbeks rohkem näiteid tooma probleemolukordadest õpilasesindusest ja välja töötama potensiaalseid lahendusi.

 

Kultuurivaldkond –

  1. Seda kuuleb küll iga aasta, kuid tegu ongi pika protsessiga, pikaajalised koostööpartnerlused on hädavajalik asi Õpilasliidu hetkeseisus ning oleme juba sellel aastal sellele hea vundamendi loonud, sellega tuleb tuleval aastal suure hooga jätkata.
  2. Kultuurivaldkonna projektitöörühma liikmed on vaja aasta alguses põhjalikult läbi koolitada, et meil oleks kvalifitseeritud inimesed projekte kirjutama. Lisaks on vaja leida uusi projektitaotlusfonde ja ka erasektori rahastajaid projektidele.

 

Kommunikatsioonivaldkond –

  1. Peame pikemas plaanis mõtlema, kuidas säilitada Õpilasliidu tehniline ja kommunikatsioonialane kompetents, ehk kuidas tagada head stiilinõuded ja ürituste tehniline toimimine ka tulevatel aastatel, kui varnast pole võtta tehnilise kogemusega noori nagu seda on praegu või teisalt, kuidas leida selliste kogemustepagasiga noori.
  2. Nagu ka kultuurivaldkonnaga, on kommunikatsioonivaldkonnaga vaja tegeleda pikaajaliste koostööpartnerlustega, kuid ka partnerlussuhetega üldiselt. Peame leidma effektiivsemaid ja tasuvamaid kommunikeerimisvahendeid oma partneritele, et oleksime reklaamipinnana väärtuslikum.

 

3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?

 

Tahan Õpilasliidule leida rohkem tugevaid pikaajalisi koostööpartnereid, kes jagavad meiega sarnaseid väärtuseid ning usuvad meie tegevusse. Selle saavutamiseks konsulteerin oma ala ekspertidega ning kaasan neid

Õpilasliidu nõukogusse. Samuti muudan Õpilasliidu partneritele ahvatalevamaks, ehk muudan meie infokanalid partneritele effektiivsemaks ja meie kõlapinda suuremaks.

 

4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?

 

Aktivistidega peaks ca iga 3 kuu tagant toimuma kõikide valdkondade ühiskoosolek, nagu esimene koosolek see aasta. Selle läbi saavad aktivistid paremini üksteisega tutvuda ning valdkonnad on paremini kursis üksteise töö ja üldiselt liidus toimuvaga. Säärastel koosviibimistel peaksime samuti pakkuma koolitusi, et aktivistid õpiksid uut ja oleksid ka enda töökohustusi täites effektiivsemad ja teadlikumad.

 

5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?

 

Õpilasliit on minu arvates suhtelistelt heal järjel, kuid sellegipoolest on meil kerge kaotada seni tehtu, kui kaotame sihi. Organisatsioonil on tugev ülesehitus, kuid peame suurendama kvalifitseeritud inimeste olemasolu, et oleks tagatud järgmised juhatused ja valdkonnajuhid.

 

6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?

 

  1. Koolidemokraatia – tänases koolis on kooli huvigrupid ebavõrdses olukorras, seda nii õpilane kui ka nt lapsevanemad.
  2. Kontrolltööd ja õppepädevuse kontrollimine – kui koolides vähendada suurt kontrolltööde mahtu, siis langeb ka koolistress ja tõuseb õpimotivatsioon. Peaksime hinnete asemel teadmisi koguma.

Motivatsioonikiri

 

Olen otsustanud kandideerida Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatusse, sest see tundub kui loogiline samm minu elus. Olles olnud viimased 10 kuud Õpilasliidu kommunikatsioonivaldkonna juht, olen näinud Andreannelt ja Marcuselt, milline see juhatuse töö õieti on, Teie kurvastuseks pean nentima, et kommunikatsiooniinimesena pean nüüd tegema halba reklaami. Juhatuse töö ei ole lust ja lillepidu, vaid vajab tõsist ja pikka pühendumist ning kulukaid töötunde. Sellegi poolest näen, et just Õpilasliidu juhatuses saan ennast tuleval aastal kõige paremini arendada ning panustada enda jaoks olulisse organisatsiooni.

Õpilasliit on aga rohkem kui organisatsioon, see on kogum noori, kes teevad, sest usuvad, et suudavad läbi selle muuta tulevaste põlvede koolielu paremaks ja nauditavamaks. On näha,  et meie haridussüsteemis on probleemkohti, mis vajavad parandamist. Minu nägemuse järgi on suurimad probleemkohad tänases hariduses suur kontrolltööde põhine õpe ja vananenud õppemeetodid. Need on ka probleemid millele keskenduksin enim enda ametiajal juhatuses. Selle kõige tegemiseks peame olema äratuntavad ja esinduslikud, seetõttu soovin jätkata järgmisel aastal, sel aastal alustatud brändi loomisega ja selle elementide kasutamisega meie igapäeva töös. Kui mõtleme ükskõik millise suure korporatsiooni või muu asutuse peale, siis torkab esimesena mõttesse logo või muu brändielement. Soovin, et ka Õpilasliidu bränd oleks tuntud üle Eesti, eriti just noorte seas, et meie riigi õpilased teaksid kuhu pöörduda, kui neid kohutab koolis mingisugune probleem või mure.

Selleks aga, et õpilase meie poole pöördudes ka midagi laheneks, peame ka organisatsioonisiseste probleemidega tegelema. Peame enam rõhku panema meie aktivistide heaolule. Minul kui väikese valdkonna juhil on seda kerge öelda. Nagu klassis, on ka valdkonnas lihtsam ja effektiivsem töö, kui õpilasi/aktiviste on vähem. See tähendab, et mõnes valdkonnas ongi võibolla aktiviste lihtsalt liiga palju ja tööd liiga vähe. Viimane on ka sellel aastal Õpilasliidu aktivistkonna seas poleemikat tekitanud. Loomulikult ei põhine kõik töö puudusel või selle üleküllusel – aktivistidest tuleb ka muul moel hoolt kanda, vesteldes mõne aktivistiga olen aru saanud, et vahel tahetaks ka lihtsalt mõnusalt kaaskonnaga aega veeta. Seda aega on ka tulevasel juhatusel ja tegevmeeskonnal vaja leida, kui nad soovivad, et nende visiooni ja missiooni heaks töötavad aktivistid oleksid tööoludega rahul.

Lõpetuseks – selleks, et organisatsioon oleks tugev, on talle vaja ka tugevaid juhte. Mul pole lõpmatult mõtet ennast kiita, selle asemel tahan järgmisel aastal veelgi rohkem aega investeerida leidmaks Õpilasliidule veelgi tugevamaid juhatuse liikmeid ja valdkonnajuhte.

Soovituskiri

 

Lugupeetud Eesti Õpilasesinduste Liidu XXXVIII Üldkoosolek

Kui Joosep Kääni nimi Sulle veel midagi ei ütle, siis ära muretse, üldkoosoleku lõpuks oled Sa näinud teda toimetamas, kuulnud teisi teda otsimas kui potentsiaalset vastuste teadjat kõikide küsimustele ning ajanud temaga paar head minutit juttu. Just selliseid inimesi vajab EÕEL oma  juhatusse – siiraid, tegusaid noori, kes on vajadusel valmis ohverdama oma heaolu tegelemaks Liidu lõpmatute ülesannetega, kuid leiavad alati mõned minutid, et kuulata ära teiste probleemid ja neid aidata.

 

Minu esimene kokkupuude Joosepiga oli korraldades Õpilasliidu XV suvekooli “Mina jään”. Olgugi, et kogu korraldusmeeskond oli imeline, tuletas just Joosep pikale venivate pauside ajal meelde, et töö vajab tegemist ja loorberitele puhkama jääda ei tasu. Ta oli pühendunud meeskonnaliige, keda võis õhtuti viimasena näha järgmiseks päevaks ettevalmistusi tegemas ning hommikuti oli ta esimesena suundunud oma toimetusi tegema. Seega julgen väita, et lisaks töökusele, pühendumisele ja hoolimisele on Joosepiga suurepärane teha koostööd.

 

Lisaks Liidu juhtimiseks olulistele isikuomadustele soovitan mõelda kandidaatide tehtud töö ja kogemuste peale. Joosep on kuulunud korraldusmeeskonda ehk saanud hea kogemuse suuremahulise sündmuse korraldamises. Ta on olnud avaliku poliitika valdkonna liige ehk tal on ülevaade Õpilasliidu peamistest poliitilistest seisukohtadest ja vaadetest. Hetkel on ta kommunikatsioonivaldkonna juht ning just tänu temale on hakanud EÕEL võtma ühtset ja äratuntavat visuaalset nägu. Reklaamiinimesena tean kui oluline on kogu eesmärgipärase tegevuse kõrval ka eduka brändi ja visuaalse identiteedi loomine. Õpilasliit on selles osas liikumas õiges suunas ning kujunemas üha tugevamaks ja ühtsemaks organisatsiooniks.

 

Kokkuvõtvalt, olles ise olnud Eesti Õpilasesinduse Liidu aseesimees ja teades Joosepi võimekust
ning arvestades tema juba tehtud panust, pean Joosepit Liidule vääriliseks aseesimeheks ning toetan
tema kandidatuuri.

Mikk Kask

Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees 2015/2016

Kandideerimisavaldus

 

Curriculum Vitae

 

 

 

 Vastused küsimustele

 

1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

 

Aseesimeheks? Primaarselt seetõttu, kuna ma leian, et olles aasta eemal tihedast tööst EÕEL’is on jätnud mulle mõned augud seoses, kuidas iga valdkond oma tööd on korraldanud(siinkohal mõtlen personaalset kokkupuudet). Leian, et suuri asju ainult juhtides ei saavuta, mistõttu on hea, kui on keegi, kes on veidikene, kui mitte sisuliselt, siis visuaalselt kõrgema staatusega, kes aitaks mul olla edukas inimene juhatuses. Juhatusse kandideerin see tõttu, et oma viimast aastat liidus olles soovin anda tagasi liidule selle motiveeritud hinge ning rõõmsameelse õhkkonna, mille sain siis kui esimest korda Üldkoosolekul, valdkonnas tööd tehes sain.Seda saan teha kõige enam olles just see isik, kes juhib liitu ning taasloob Liiduga kaasas käiva motiveeritud, professionaalse ning samas rõõmsameelse aktiivkogukonna.

 

2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.

 

Liikmete Valdkonnast – olles mu valdkond 2016-2017. Esmalt see, et liikmete valdkond aitaks luua paremaid sidemeid nendega, kellega on suhtlus olnud ikkagi pinnapealne, peale mitmeid katseid. Ning et neist kasvaks need inimesed, kes aasta või kahe pärast astuksid Üldkoosoleku ette eesmärgiga olla juhtivaid isikuid siin.

 

Rahvusvaheliste suhete valdkond – Üheks eesmärgiks on laiendada juhi kandideerijate variatsiooni, toetades neid, kel on näiteks reisida finantsiliselt keerulisem. Seda seetõttu, et leian, et kui inimene on pädev ning kohusetundlik, soovides esindada EÕELi Rahvusvaheliselt, siis raha ei tohiks olla see takistav faktor, mis laseks tema potentsiaalil raisku minna. Lisaks soovin edendada APga koostööd.(koostöös KV-ga)

 

Avaliku Poliitika valdkond – kindlast leida pädev juht, see on arusaadav, et ühele inimesele anda kahe valdkonna juhtimine ning juhatuse ülesanded on koormavad, ning 3 pead on alati parem kui 1. Lisaks anda neile veidi rohkem sõnaõigust seoses Avaliku pöördumistega. Leian, et inimesed kes valdkonnas tööd teevad, on pädevad selleks, et juhuks kui tegevmeeskonnast tõesti kedagi ei ole, siis on neil võimalus esindada Liitu. Tegemist on pigem viimase õlekõrre otsusega, aga leian, et pädevust AP liikmetel on selleks, et rääkida ka kaasa haridusmaastikul avalikkuse ees.

 

Kultuuri valdkond – Sooviks nendega koostöös luua rohkem ühiseid koosolekuid, mis aitaksid lõimida rohkem valdkondi üksteise töös. Kaasates teisi valdkondi soovin edendada ka KV mitmekesisemat ürituste korraldamist. Leian, et mitmekesisus motiveeriks aktiviste tegutsema ning ei muutuks neile ajajooksul igavaks.

 

Kommunikatsiooni valdkond – Muuta valdkond veelgi ligitõmmatavaks, vähendades liikmete personaalset “vajaliku” rahastust selleks, et nad kuidagi saaks teha tööd kaasa. Samas soovin edendada ka jätkusuutliku veebilehe uuendust, eelkõige just Üldkoosolekuga seotudinfoga(näiteks 2-3 nädalaga postitada protokollid veebilehe jne).

 

3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?

 

Minu pealmine eesmärk on luua keskkond, kus aktivistidel on hea olla ning järelkasv oleks stabiilne, tagades professionaalsus, mille eelmine juhatus on loonud. Selle alustuskiviks on koguda tagasisidet aktivistidelt ning kasutades sealt saadud infot, muuta struktuuri aktivisti sõbralikumaks.

 

4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?

 

Delokaliseerides ülesanded juhatuselt ja tegevmeeskonnalt teatul määral, et valdkonnas olevaid aktivistid anda katsetusi teha ka tegevmeeskonna ning juhatuse tööd, mis parandaks oluliselt aktivistide teadlikust tegevmeeskonna ning juhatuse tööst, andes neile võimaluse areneda ning olla isegi motiveeritud kandideerima tegevmeeskonda. Lisaks soovin viia läbi regulaarseid koolitusi ning leida hooajalisi tegevusi, mis avardaksid aktivistide tööd ka väljapoole EÕELi ja jätkaks autasude jagamist.

 

5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?

 

Väliselt heaks, EÕEL on täitnud minu arust eesmärgi olla rohkem kajastatud Eesti haridusmaastikul, kuid sisemiselt kehvaks. Aktivistide madal motivatsioon ning selle mitte lahendamine on andnud signaali, et tunnustuse ning professionaalsuse jaoks on lahti öeldud noorte rõõmust ning toetavast õhkkonnast, mis motiveeriks inimesi jagama oma vaba aega selleks, et teha liidus tööd.

 

6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?

 

Minu jaoks on tähtsad 2 küsimust: “koolikohustuse pikendamist kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 18 eluaastani”, ning “kohustusliku gümnaasiumi kursuste vähendamine 96lt 75-le”. Kui mõned aastat tagasi tuli koolikohustuse pikendamine jutuks, siis võeti EÕELi seisukoht vastu 52 poolt häälega. Nüüd on sellest neli aastat möödas, kuid juttu sellest on vähe olnud. Isiklikult sooviks seda dokumendi uuesti ülevaatada ning vajadusel seda muuta, et see vastaks hetkesele situatsioonile.

Kohustuslik gümnaasiumi kursuste vähendamine on teema, mis mind puutudab, kui reaalkooli õpilast. 96 ja 75 vahe on 21 kursust, mis annab teoreetiliselt 21 valikkursust, mida ma peaksin kasutama. Kuigi see on iseenesest hea mõtte, soovin leida need mure kohad, mis juhtuvad näiteks süvakallakutega koolides ning leida, kuidas õpilastel on võimalus valida valikkursusi.

 

Motivatsioonikiri

 

XXXI üldkoosolek, pea neli aastat tagasi toimunud üldkoosolek. Naiivselt tulin ma sinna, teadmata seda, mis mind ees ootab. Vaid mõned päevad hiljem oli protokolli märgitud 18 sissekannet Mandaat 116lt. Sellest sai see noor naiivne poiss aktivisti pisiku, mis tõttu sina täna loed seda.

 

Mina, Ayrton Mägipõld, kandideerin liidu juhatusse, kuna leian ja tean, et suudan oma varutud kogemustega panustada efektiivselt Õpilasliidu töösse 2018/19. Liidus tegutsenud 4 aastat, Liikmete valdkonnas sellest kaks aastat. See on pikk aeg proportsionaalselt minu elust.

 

Leian, et kuigi see tegevusaasta oli karm minu jaoks, ebaõnnestudes saada tegevmeeskonda ning hiljem ka valdkonda, on see siiski andnud mulle hingamisruumi tõesti läbi mõelda see, mida ma soovin saavutada oma ajaga liidus, olgu selleks juhatuses, tegevmeeskonnas või isegi valdkonnas. Ma soovin, et miski mida ma korda saadan, jätaks endast maha midagi positiivset, olgu siis selleks dokument või naeratused nende inimeste nägudel, kes siiralt uskusid minusse, iseendasse ning tegevusse, millesse nad pühendusid vabatahtlikult. Kui küsida, mis mind motiveerib, vastaksin et aktivistid, nemad on minu küünlavaha leegile.
Leegile mida ei saa kergelt kustuda ka siis, kui neid ei ole, sest nende tööd ning vaeva on näha ka siis, kui oled neist miilide kaugusel.

 

Kindlasti on neid, kes kahtlevad, kas mu leek püsib, kas ma ikka jaksan ja jõuan võtta ülesse seda kohustust. Neile ma ütlen vaid üht, uskuge. Usk minusse ning ka iseendasse kui teed valiku valida inimene, kes järgneva tegevusaasta tüürib selle poolde, et muuta Liit veelgi enam kajastatud ning samas ka kokkuhoidvaks, rõõmsaks organisatsiooniks.

 

Kandideerimisavaldus

 

 

Curriculum Vitae

 

 

 

 Vastused küsimustele

 

1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

 

Aseesimees on minu jaoks sobivaim  põhjusel, et vajan siiski esimehe koordineerimist ning suunamist. Vajan inimest, kes oskab hinnata objektiivselt minu tööd ning vajadusel nõu anda või küsimusele vastata. Samas on minu oskused juba piisavalt suured, et oma teadmisi ära kasutada juhatuse töös. Juhatuse aseesimehena on au koordineerida Üldkoosolekut. Üldkoosoleku teadmiste suhtes tunnen ennast kindlalt ja vankumatult. Iga eelnev Üldkoosolek on andnud mulle teadmisi, mida oskan kas edaspidi rakendada või vastupidi vältida. Konkreetselt aseesimees sobib minu jaoks rohkem, sest üks aseesimehe kohustustest on koordineerida teatud valdkondi. 2017/18 tegevusaastal olen liikmete valdkonna juht ning selle tegevusaasta jooksul olen õppinud oma vigadest, analüüsinud oma tegusid ning omandanud teadmisi, mis aitaksid minul koordineerida näiteks liikmete valdkonda. Oskaksin valdkonnajuhti suunata ning nõu anda toetudes oma kogemuseleViimaseks, kuid kõikide eelnevate põhjuste aluseks on uute kogemuste hankimine, teadmistepagasi suurendamine ning hea suhtlusoskus. Olen uute väljakutsete proovimisest sõltuvusest ning loen seda kui enda tugevat külge, mis aitaks minul tegutseda EÕELi juhatuses.

 

2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.

 

Liikmete valdkond

  • Jätkusuutlikus suheldes koolidega. Liikmeskoole on palju ning tiheda kontakteerumise tõttu ei ole alati märgata mõnda üksikut kooli, kes pidevalt ei reageeri või hoopis ei saa infot kätte. Seda tuleb parandada ning võtta konkreetselt iga liikmeskooli kui tähtsat osa EÕEL-ist.
  • Jätkusuutlikus koolituste ja infotundide juures. Koolituste soovijaid on palju ning juhtub, et liikmete valdkond ei jõua suveni igas koolis koolitust läbi viia. Seega oleks tähtis neid mitte unustada, hoida kontakti ning jätkata nendega uuel tegevusaastal.

 

  Kultuurivaldkond

  • Projektide kirjutamine ei ole lihtne ülesanne ning vajab väga palju tööd. Palju projekte aasta jooksul on väga suur koormus. Lahenduseks oleks aasta jooksul teha üks/kaks suuremahulisemast projekti, millega läheks küll kauem aega, aga nad oleksid suuremad ja meeldejäävamad.
  • Proovida koostööd projektimeeskonna ning korraldusmeeskonna vahel. Suuremahuline projekt osutudes edukaks peab olema ka hästi korraldatud.

 

  Kommunikatsioonivaldkond

  • Jätkan brändi ühtsuse järgimist ning kujundamist.
  • Kommunikatsioonivaldkond koostöös teise valdkonnaga aitaks luua interaktiivset videomaterjali ning animatsioone projektide jaoks.

 

Rahvusvahelised suhted

  • Rohkem koostööd avaliku poliitika valdkonnaga. Rahvusvaheliste suhete valdkond peab tihedalt olema kursis avaliku poliitika tööga, et teada väljastatud seisukohti ning esindada EÕELi välismaal.
  • Rohkem koostööd naaberriikide Õpilasorganisatsioonidega. Ühiselt korraldatud üritused.

 

  Avaliku poliitika valdkond

  • Jätkata aktiivselt arvamusartiklite väljastamist, nende põhjendamist ning arutelu nende seisukohtade kohta.
  • Avaliku poliitika liikmed võivad õpilasesindustele pakkuda simulatsioone, mis aitaksid õpilasi kurssi viia tähtsate küsimustega nii hariduspoliitilisel taustal kui ka muudel teemadel huvitavalt ja meeliköitvalt.

 

3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?

 

Minu peamiseks eesmärgiks oleks hoida sujuvad suhted nii EÕELi siseselt kui ka väliselt. Hoida kõrgemal aktivistide enesetunnet ning nende soovi tegutseda. Inimese teod tuginevad tema enesetundele. Selleks, et teod ja otsused oleksid ratsionaalsed ja kogemus oleks meeldiv, on tähtis hoolitseda enesetunde eest. Rasked tööpäevad ja lisakohustused tihti tekitavad väsinud kehahoiakut ja nördinud vaimset seisundit. Selles valdkonnas peab eraldi tööd tegema. Individuaalsem lähenemine on keeruline, kuid kannab vilja.

 

4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?

 

Inimese psühholoogia on tervikuna väga keeruline, kuid huvitav. Põhjuseks sellele on, et igal inimesel on oma mõtted, tunded ja emotsioonid. Olla motiveeritud on imeline, kuid olla väsinud ei ole halb või vale. Ükski terve inimene ei suuda teha 365 päeva, 24 tundi iga päev tööd, ning mitte väsida. Siiski on olemas teised inimesed meie ümber, kes aitavad süttida tule rinnas ning see oleks minu üks lahendustest. Viimased aastad olen ma tutvunud väga imeliste persoonidega, kes oma kirgliku ja sübariitse olemusega nakatavad teisi. Inimesed, kes on avatud jagama oma kogemusi ja positiivset energiat.

 

5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?

 

Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukord on tugev vundament, millele on tarvis juurde rajada stabiilseid korruseid  ning dekoreerida seda esteetiliselt. Loodud on hulk süsteeme, mis toimivad ning edendavad EÕELi järjepidevalt. Tegemist on väga võimsa organisatsiooniga, mis ei lõpeta üllatamast. Nõrgem koht on aga noorte nappus. Soov on kaasata ja innustada enda tegemistega rohkem noori  järeletulijaid, kes hakkavad vedama EÕELi ka edaspidi.

 

6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?

 

Näen suurt tähtsust ning vajadust soodustada nii õpetajate kui ka õpilaste täiendkoolitusi ja ümberõpet. Koolitunnid on muutunud rutiinseteks  ning minu unistus oleks õppeprotsessi ajakohasus ja erilisus (ainekavade lõimitus, uute meetodikate ja viiside rakendamine). Õppeprotsess peab olema atraktiivne ja huvitav nii õpilase kui ka õpetaja jaoks. Selleks ongi tarvis võimalusel kuulata välisriikide spetsialistide mõttied ning arvamusi. Maailm on väga avar ning igast selle nurgast võib tulla väga huvitav ja efektne meetod, mis võib muuta õppeprotsessi veelgi meeldivamaks. Uute ja paeluvate valikainete võimalused ning õpilase lisaõpped tuginedes oma südamesoovile.

Motivatsioonikiri

 

Kandideerin juhatuse ametikohale, sest tänaseks hetkeks oma kogutud teadmistega tunnen, et olen valmis võtma osa organisatsiooni koordineerimisest. Olen kursis nii üldiste EÕEL-i ülesannete ja põhimõtetega. Olen kursis ka spetsiifilisemate teguritega, mis puudutavad Eesti Õpilasesinduste Liitu. Sisemine kirg tegutseda Eesti Õpilasesinduste Liidus ei ole kustunud, mis on vihjeks sammuda edasi. Iga tuleva aastaga tahan ma õppida eneseületamist ning täita oma kohustusi paremini kui eelmine kord.

 

Olen tugev kandidaat  oma suhtlemisoskuse, avatuse ja lihtsuse pärast. Minu loovusest võib sündida midagi väga huvitavat, kui sellele panna juurde konkreetne ja objektiivne viimistlus. EÕEL-i koolitused minu koordineerimisel muutuksid veelgi huvitavamaks  ning atraktiivsemaks. Olen sihikindel ning vaatamata takistustele leian sellele lahenduse kas vara või hilja.

 

Pean väga tähtsaks analüüsi. Minnes hästi, on tähtis aru saada, mida peab tegema edaspidi, et läheks sama hästi ja paremini. Kuidas teha tööd targalt, mitte palju. Miskit ei lähe nihu niisama. Igal teguril või juhtumil on oma põhjus ning sellesse ei tohi oma mõtteid kinni juurutada, vaid seda vastu võtta kui õpetust ning kasutada seda enda trumbina.

 

Enne otsuse vastuvõtmist, mõtlen mitu korda üle, kas mina vajan seda, kas ja kellele see toob kasu, kas ma tõesti panustan sellesse ning mida ma tahan sellest õppida ja sellega õpetada.

 

Kandideerides aseesimeheks ei jätnud ma neid küsimusi endalt küsimata. Minu jaoks ei ole selles organisatsioonis tegutsemine lihtsalt vabatahtlik tegevus, see on midagi enamat. Sellist, mis võtab võtab kui ka annab jõudu. See õpetab mind ning pakub mulle võimalusi, vastutust ja eufooriat.

 

Olen valmis 2018/2019 tegevusaastal osalema Eesti Õpilasesinduste Liidu koordineerimises ning austan Teie, kui delegaatide, igat vastuvõetud otsust.

 

Soovituskiri

 

 

German Skuja lõpetas Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi põhikooli eelmisel õppeaastal, aasta 2017 kevadel. Gümnaasiumi teekonda otsustas noormees alustada aga pealinnas. Miks? Eks ikka selleks, et tegutseda veel suuremalt ja olla toeks noorte ettevõtmistele. Hea meel on tõdeda, et vaatamata pealinnas tegutsemisele ei ole German unustanud oma kodukooli ja hoiab mõnusalt kätt pulsil ka Ida-Virumaa koolidel, et meie koolide õpilasesindused oleksid aktiivsed ja annaksid panuse ka EÕEL tegemistele.

 

German on noor, kel on olemas suur tegutsemistahe ja julgus proovida midagi uut ja väga suur vastutustunne. Kui German teeb otsuse, siis võib kindel olla, et antud lubadused saab täidetud, ta on väga vastutustundlik.

 

Töötan Järve Gümnaasiumis neljandat hooaega huvijuhina ja mäletan väga selgelt, kuidas Germani tähelend algas. Minu, kui uue koolipere liikme jaoks oli German üks tavaline koolinoor, kes ühel päeval, kui olime õpilasesinduse tiimiga lõpetanud spordipäeva tegevused, astus ligi ja ütles:” Te teete nii ägedaid tegevusi, mina soovin ka tulla teie tiimi.” See oli selle päeva parim kingitus minu jaoks, minu juurde astub noor, kes soovib ISE midagi teha. Sellest põgusast mõttevahetusest selgusid väga konkreetsed soovid ja ettepanekud, kuidas temagi saaks ka kaasa aidata, et koolikeskkond muutuks veel õpilaskesksemaks ja kuidas innustada noori ISE tegutsema. Just sel hetkel teadsin, et sellest noormehest võib kujuneda midagi erilist ja minu sisetunne ei petnud mind.

 

Temast kujunes üks aktiivsemaid õpilasi nii koolisiseste kui ka kooliväliste sündmuste korraldamisel. Juba järgmisel õppeaastal kandideeris German Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi õpilasesinduse liikmeks. Oma aktiivse tegutsemisega, hea meeskonna liikmena ja väga hea suhtlejana oli ta võitnud suure usalduse õpilasesinduse liikmete poolt. Ja temast sai järgneval õppeaastal juba õpilasesinduse asepresident.

 

Põnev oli jälgida Germani tegemisi kõrvalt, lisaks heale õppeedukusele, jõudis ta ka end arendada kõikvõimalikult erinevate ettevõtmiste raames. Koolis on ta õpilasesinduses eestvedaja ja uute muutuste algataja. Kooli õpilasesinduse põhimääruse muutmisel oli suurim roll just Germanil, tema loodud meeskonna tegutsemissüsteem on siiani kasutusel. Germani poole võis alati pöörduda mingi uue pakkumise või ideega ja tema tahe ennast pidevalt proovile panna, ei lasknud tal lihtsalt niisama “ei” öelda uutele väljakutsetele. Ja nii ta sattuski põnevatesse olukordadesse nii kooli siseselt kui ka väliselt. Kord võttis ta õpilaste esindajana Ettevõtliku kooli tegevuste raames vastu külalisi, kelleks olid Põlvamaa õpetajad. German oli vabatahtlikuna nõus külalistele giidiks olema, tutvustama kooli ja õpilasesinduse töid ja tegemisi. Siis jälle sattus oma tahtest tulenevalt õpilaste äriideede konkursile Bright Minds, olles meeskonnajuht ja viies meeskonna finaali. Ta juhtis koolis iga-aastast vanapaberikogumist, korraldas ülekoolilist helkurite kontrolli ja lisaks oli veel oma klassi hing. Olles hea kaaslane, alati abivalmis ja seda nii õpilaste kui ka õpetajate suhtes, usaldati teda ka rohkem.

 

Kuid kõik see, mida German tegi oma koolis laienes ka teistesse Ida-Viru koolidesse: kui German tõi kooli ka Salliva kooli programmi. Ja suurim korraldus, mida German tegi oli 16.03.2017, kui ta korraldas oma koolis Ida-Virumaal regionaalset koolitust. Sellisteks julgeteks sammudeks andis tõuke, suur tahe osaleda EÕEL Üldkoosolekul, kuhu ta sattus esmakordselt EÕELis oktoobris aastal 2016, kus ta esindas Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi. Ja siit algaski ühe noore inimese kujunemisteekond, mille ta ise valis. Juba oktoobris võeti ta vastu Avaliku Poliitika valdkonda ning sellest hetkest sai temast ametlikult Õpilasliidu aktivist.

 

Jaanuaris 2017 kandideeris ta XXXVI Üldkoosoleku korraldusmeeskonda ning tema kandidatuur osutus väljavalituks. Veebruaris 2017 aitas korraldada ta õpilasvahetus ja Talvekooli. See ajajärk kõrvaltvaatajana avas täiesti minu silmad ühe noore inimese erakordsest võimest. Kuidas ta suutis lisaks põhikooli lõpetamisele, hoida ka oma kooli õpilasesinduse tegutsemisel silm peal ning ja tegutses veel EÕEL õpilasvahetusega. Suur tahe, oskuslik meeskonnajuhtimine, tööjaotus ja väga hea ajaplaneerimisoskus viis kõikide eesmärkide täitmiseni. Aprillis XXXVI Üldkoosolekul premeeriti teda EÕEL-i juhatus Q-tegija diplomiga. Ja juba suvel soovis German kandideerida 2017 tegevmeeskonda, täpsemalt Liikmete Valdkonna juhiks ja alates juulist 2017 on ta seda.

 

Rõõm on tõdeda, et vaatamata oma kõrgele ja kiirele lennule on ta jäänud ikka selleks vahvaks nooreks, kes julgustab oma kogemuste põhjal noori tegutsema. See kuidas ta EÕEL-i koosviibimistelt tulles tõi ta uusi mõtteid oma kooli ja jagas seda kogu oma meeskonnaga ja viis läbi õpitubasid perepäeval. Ta on suureks eeskujuks siiani meie kooli õpilastele ja arvan, et tänu Germani loovale ja pühendunud tegutsemisele koos meeskonnaga on tänaseks andnud meie õpilasesinduse liikmetele suure tegutsemistahte ja julguse mõelda suurelt.

 

German on sihikindel, kes kes vaatamata takistustele, otsib kiiresti erinevaid võimalusi, kaasates sealjuures kogu meeskonna, et saavutada eesmärk. Ja üks tähtsaim tugevus on, et German ka analüüsib saadud kogemust. Ta ei heitu nö negatiivsetest kogemustest, vaid võtab seda tulemusena, millest õppida, et edaspidi olla veel pädevam oma eesmärkide saavutamisel.

 

Lähtuvalt oma isikuomadustest ja senistest saavutustest, sobib German oma küpsenud teadmiste ja suure kogemustepagasiga kandideerima Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimeheks. Tema senised tegevused ja saavutused kõnelevad juba iseenesest.

 

Vaili Viirlaid

huvijuht

Kohtla-Järve Järve Gümnaasium

 

Kandideerimisavaldus

 

 

Revisjonikomisjoni kandidaadid

Curriculum Vitae

 

 

Motivatsioonikiri

 

Minu motivatsioon kandideerida revisjonikomisjoni tuli enda imelisest kogemusest Eesti Õpilasesinduste Liidus ja soovist sinna panustada uudsel ja põneval viisil. EÕELis osalesin mitmel üldkoosolekul delegaadina, olin XXXII üldkoosoleku meediatiimi liige ja korraldasin XXXIV üldkoosolekut. Lisaks sellele olin kaks õppeaastat liikmete valdkonna liige ja lõin kaasa Salliv Kool projektis. Võib tõdeda, et olen kogenud liitu mitmetelt erinevatelt pooltelt. Tõsi, olen aasta olnud eemal, kuid selle ajaga pole langenud minu huvi EÕELI käekäigu vastu. Olen viinud ennast kurssi sündmustega ja olen osalenud üldkoosolekutel külalisena.

 

Liikmete valdkonna liikmena suhtlesin järjepidevalt liikmeskoolidega ja delegaatidega üldkoosolekul. Samuti viisin end kurssi põhikirjaga. Salliva Kooli projektimeeskonnas olemine andis võimaluse EÕELi juhatusega suhelda. Nendes kahes meeskonnas töötamine andis mulle kogemusi ja teadmisi, mis kindlasti tulevad revisjonikomisjonis olles kasuks.

 

Mind paelub võimalus revisjonikomisjoni panustada, kasutades ära oma kogemusi ja silmaringi, mitmekülgselt edasi arenedes. Revisjonikomisjonis ei kaoks minust see optimism, mis minus oli aktiivse liikmena. Revisjonikomisjon pakuks kindlasti pinget, palju positiivseid kogemusi ja küllaga arenguvõimalusi. Õpiksin palju uut EÕELi ja revideerimise kohta. Ma ei kohkuks ühegi ülesande ega takistuse ees. Kui mingi takistus tundub alguses ületamatu, siis ei karda ma abi küsida. Leian, et revisjonikomisjonil on kindlasti suur vastutus, mida ma ei pelga vastu võtmast.

 

Kandideerimisavaldus

 

Tegevusaruanne 2017/2018

Majandusaasta aruanne 2017

Revisjonikomisjoni aruanne

Õpilaste Eesti 2023

Õpetajate õigused

Haridusplatvormi uuendamine