Vastused küsimustele
1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.
Olen otsustanud kandideerida Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatusse, esimehe või aseesimehekohale eeskätt oma innukuse ja valmisoleku tõttu seda tööd teha. Olen näinud lähedaltjuhatuse igapäevast tööd ja tegemisi ning tunnen, et pean seda tegusat ja vastutusrikkastametit jätkama.
Põnev on töötada alal, kus sa ei tea kunagi, mis võib “aknast sisse lennata”. Selle põnevusmomendi läbi soovin panustada kõigega, mis mul pakkuda on. Minu oskused ja teadmistepagas on piisav, et seda juhatuse töös rakendada. Olles olnud Õpilasliidus varasemaltmitmetel muudel positsioonidel ja kaasatud erinevates projektides leian, et just juhatuseaseesimehe koht on eelisjärjekorras.
Konkurentsi tuleb ikka teistele ja endale pakkuda, ei tahaks näha olukorda, kus juhatuseesimeheks kandideerib, möödunud aasta näitel vaid üks inimene. Delegaatidel peab olemalaiem valikuvõimalus oma hääle andmiseks. Sellest tulenevalt kandideerin ka juhatuseesimehe kohale.
Mõlemad ametid nõuavavad koormust, teadmisi ja vastutust, olen valmis seda 2019/2020tegevusaastal mõlemal ametikohal pakkuma, olenemat sellest millises kanditatuuris osutunvalituks.
2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.
Avalik poliitika valdkond-
1. Noorte tulevik tööturul, koolist lahkudes, eesti vene noored pole enam teema Kuidasnoored kindlustavad enda tulevikku peale kooli ning kas nad on valmis minema edasitööturule. Selle parandamiseks pakkuda avaliku poliitika aktivistidele rohkemesindamis ülesandeid, Eestis ja välismaal.
2. Eesti Õpilasesinduste Liidu üks raudvara oma tugevad seisukohad. Üle on vajavaadata kõik vananenud dokumendid ja vajadusel täiustada, hariduslikeerivajadustega õpilaste seisukoha koostamine on selle heaks näiteks. Nagu vabariigiaastapäeva kõnes sõnas president, et haigused on paratamatud. Abita jäämine elu raskel hetkel ei ole paratamatu. Õpilasliit peab olema valmis eranditult kõiki õpilasiesindama ja nende huve kaitsma.
Liikmete valdkond-
1. Riigi tasandil ja kohalikes omavalitsustes kembeldaks vene koolide ülenieestikeelseks muutmise pärast. Eesti Õpilasesinduste Liidul peab olema võimalus neidsuuremalt ja tugevamalt esindada ja vajadusel kaitsta. Üks prioriteetidest peakskiolema liikmeskoolide arvukuse suurendamine, vene koolide poolest, Ida-Virumaal.Eduka integratsiooni alus on hea eesti keele oskus, õpilasliit peaks tulema pooleleteele vastu ja pakkuma vene keelt kõneleva kontaktisiku võimalust.
2. Leida lahendus kaua kestnud probleemile, kuidas koolidega suhelda ja eriti, kuidasnendega ühendust saada. Siinkohal tooksin keskteeks motivatsioonipaketti loomiseeeskätt uutele liikmeskoolidele aga ka vanadega parema suhtluse saavutamiseks.
Kultuurivaldkond-
1. Valdkonna selgroog on aktivistid, kui erinevatel põhjustel lahkutakse on midagivalest. Jätkuma peab aasta alguses põhjalikud koolitused et meil oleks kvalifitseeritudinimesed projekte kirjutama ja koostööpartneritega suhtlema. Koolitused peavadendas kindlasti sisaldama lisaks valdkonna tööd puudutavatele teemadele kameeskonnatööd ja muid sotsiaalseid oskusi.
2. Jätkusuutlikute ja kindlate koostööprtneritega lepingute sõlmimine, eriti erasektoris.
Kommunikatsioonivaldkond-
1. Kommunikatsioonivaldkonnas pean olulisimaks kvaliteedi tagamist, mis siiani onõpilasliitu näidanud igati modernsena. Eesti Õpilasesinduste Liidus inimesed tulevadja lähevad. Selle taustal tuleb tagada püsiv kommunikatsioon, sotsiaalmeedia,veebidisain ja jätkusuutlik reklaami- ja turundusstrateegia.
2. Lisaks tooksin välja brändi arendamise olulisuse, mis ei tohiks tahaplaanile jääda.Kuidas pakkuda partneritele väärtuslikku ja laiapõhjalist reklaamipinda?
3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?
Lisaks aktivistide efektiivsuse ja kompetentsuse püsivusele. Minu peamiseks eesmärgiks ontagada liikmeskoolide ja kõigile õpilastele läbi Eesti Õpilasesinduste Liidu läbipaistvus jaselge arusaam sellest, mis hariduspoliitikas toimub ning kuidas iga noor saab sellesse omapanuse anda. Meie aktivistid teavad küllalt hästi millised on nende ülesanded valdkondadeskuid millist funktsiooni täidavad liikmeskoolid. Lean, et oluline keskenduda sellel, midasaavad liikmeskoolidd meitl ja meie nendelt. Lõpuks saaksid mõlemad sellest soovitu.Selle saavutamiseks konsulteerida õpilasesindustega ja kaasan neid rohkemal määralÕpilasliidu töösse. Samuti peab organisatsioon ise olema avatud pakkuma koolidele omakvaliteetseid koolitusi ja simulatsioone, tehes põhjalikumat lobitööd koolides javabaühendustes.
Samuti soovin oluliselt parandada Õpilasliidu majanduslikku olukorda, riigilt saadav ei kataorganisatsiooni koguvajadust ära, st et oleme küsimuse eest, kuidas raha Õpilasliitu sissetuua. Meil on palju Euroopa poole pealt avastamatta. Katusorganisatsioon OBESSU jaEuroopa Liit pakuvad mitmed rahastusvõimalusi ning otsa tuleb vaadata ka Eesti erasektorile.
4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?
Isiklik lähenemine, tööplaanid ning pidev monitooring ja tagasisidestus. Kuidas kellegi läheb,millele on vaja rohkem aega ning kuidas oma tööd planeerida. Avaliku poliitika valdkonnasvõeti uue õppeaasta alguses kasutusele uudne tabelisüsteem, mis võimaldab nii aktivistidelkui ka valdkonna juhil analüüsida, suunata ja aidata üksteist ülesannete täitmisega. Vahetusuhtlus meeskonnaliikmete ja valdkonna juhiga tagab aktivistile motiveeritud ja hoolivatöökeskkonna. Praktika näitab, et enne kui tööga pihta hakata tuleb võimalikult kiirestituttavaks saada. Olgu selleks väljasõit või mõni muu ühistegevus aga selle käigus tulebtekitada usalduslik side, kõikide vahel aktivistid, valdkonnajuhid ja juhatus.
Üldjuhul sõltub motivatsiooni teke või selle kadumine enim ikkagi töö tähenduslikkusest –kui suudame panna aktivistid oma töö tulemuse väärtust mõistma, oleme juba andnudmärkimisväärse motivatsioonisüsti.
5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?
Eesti Õpilasesinduste Liidu tervis on üldjoontes hea, me oleme tugevalt esindatud nii riiklikultasandil, mimetes komisjonides, kui ka suhtlus väikeste maakoolidega on vahetu jatulemuslik. Pidades 20. aastapäeva juubelit vaadati tagasi meie vilistlastele ja ajaloole. Nüüdoleks aeg liikuda edasi, mõeldes pikemalt. Mitmed juubelid on peetud ja minevikus on küllaltsongitud. Nooruslikku organisatsioonina peab Õpilasliit olema eeskujuks. Eeskujuks neile,kes siiani arvavad, nooruspõlv möödub kartulivagude ja koolipingi vahel. Meile loomulikmaailm on midagi muud ja seda hingamist peame tooma kõikjale, riigiasutustesse,koolidesse, lastevanematesse, õpetajatesse.
6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?
Vene koolid- Integratsioonist on Õpilasliidus räägitud juba mitu head aastat, protsessongi pikk ja võtab palju aega ja ressurssi. Siinkohal ei tohi pikaajalise protsessi käigusjätta tahaplaanile uusi teemasi. Praeguseks on aeg, kus tuleb mõelda teemaga pikemaltette kui kui paar kuud ja panna paika pikaajaline strateegia. Olgu selleks näitekskeelekümblus ehk LAK- õpe, kus laps saab suhu võõrkeele ilma emakeeltkahjustamata
● HEV Õpilased- Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutaksekaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustegaõpilased üldjuhul elukohajärgses tavakoolis.Õpilasele tuleb tagada tingituna tema raskest puudest või häirest väga spetsiifilisteriõppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid, luues talle võimalused õppekseriklassis või erikoolis. Ühegi õpilase juures olenematta tema keelest, rassist võierivajadusest ei tohi välja jätta koolidemokraatiast. Õpilasesinduse ja kooli huvidevahel tuleb leida kompromiss.
● Riigigümnaasiumid- Nendest räägitakse, ähvardatakse nagu Rail Balticuga aga keegiõpilastest ja koolijuhtidest ei tea ikka täpselt, mis saama hakkab. Kas riikgi teab?Eesti Õpilasesinduste Liit peab tooma asjas selgust ning andma oma panuse ja sisendi,keskendudes õppijasõbralikule kooli keskkonnale, välistades vananenud meetoditekasutuselevõtu.
● Õpetaja ja õpilane- Suur lisandväärtus koolikeskkonnas on see, kui õpilane ja õpetajatoimivad ühtse meeskonnana, kus üksteiselt õpitakse ja jagatakse kogemusi.Tammsaarelikud ja Lutsulikud põhimõtted on väljaspool raamatuid minevik. Koolidpeavad avama ennast laiemale üldsusele rohkem, et oleks teada koolides toimuvõpilase, õpetaja ja juhtkonna tasandil.