XL üldkoosoleku dokumendid

Curriculum Vitae

Loading...

Taking too long?

Reload document

| Open in new tab

 Vastused küsimustele

1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

Kandideerin esimehe kohale peamiselt seepärast, et olles juba üks tegevusaasta esimees olnudnäen, et antud ametikoht tundub mulle kõige rohkem sobivat, on väljakutsuv ning selleametiposti kaudu saan panustada organisatsiooni töösse ja arengusse kõige rohkem.

2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.

Avaliku poliitika valdkond- kuna selle valdkonnaga liideti ka rahvusvahelised suhted eelmineaasta, siis tuleks aktivistidele rohkem võimalust anda välismaal käimiseks ja uute teadmistesaamiseks. Täna see juba toimub, kuid üldjuhul saavad sellest osa ainult üks-kaks aktivisti.Lisaks tuleb valdkonda ennast arendada niimoodi, et aktivistidel oleks lihtsam avalikupoliitikaga tegeleda: see tähendab, et täna leiavad aset olukorrad, kus ülesanne on liigakeeruline, samas oluline. Seetõttu on vajalik, et juhatus teeb võimalikult palju valdkonnagakoostööd just selles osas, et edastatud ülesanded oleksid aktivistide võimetele vastavad.

Liikmete valdkond– selle valdkonna puhul on üliloluline käima saada kooli kontaktisikuteema, millega küll alustati aga koolide teadmatuse puhul on veidi varju jäänud. Kontaktisikurakendamine aitab oluliselt paremini organisatsioonil aru saada õpilaste muredest ningõpilasesinduste koolitamise tellimine muutub ka seeläbi kiiremaks ja mugavamaks koolile.Lisaks tuleks muuta rahuloluküsitlust senisest laiapõhjalisemaks, et saada teada võimalikultpalju selle kohta, mida ÕE-del on vaja, mis on nende mured ning kuidas nendeni pareminijõuda.

Kultuuri valdkond ja kommunikatsioon– minu silmis peaksid need kaks valdkonda ühinema.Seda seepärast, et mõlemad valdkonnad tegelevad küllaltki sarnaste teemadega aga erinevatenurkade alt. Kui kultuurivaldkond vastutab ürituse korralduse eest, siiskommunikatsioonivaldkonna eesmärk on antud üritust kajastada, informatsiooni levitada jne.Lisaks üritustele toimetavad mõlemad valdkonnad teemadega, mida oleks koos palju lihtsamkorda saata ja ära teha.

3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?

Minu soov on kirja panna absoluutselt kõik, mis on vajalik organisatsiooni edasi toimimiseks.See tähendab, et viimaste aastate jooksul on toimunud palju muudatusi, kuid need on üldjuhulinimestele teada aga kirjas kuskil ei ole. Eesmärk on teha kõikidest olulistest muudatustestkokkuvõtted, panna need kaante vahele ning valmistada need ette selliselt, et kui kunagitulevad organisatsiooni täiesti uued inimesed, siis on neil lihtsalt võimalik ennast kurssi viia,mis säästab aega ja uuesti jalgratta leiutamise protsessi. Teiseks tahaksin lähtudes eelmisesteesmärgist hoida organisatsiooni stabiilsel kursil. Oleme teinud eelnevate tegevusaastatejooksul päris palju muudatusi, mistõttu on hetkel oluline vahepeal jätkata rahulikumas temposning analüüsida muudatuste mõju.

4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?

Organisatsiooni jaoks on kõige olulisemad tema aktivistid, sest nemad tegelevad peamiseltnende teemadega, mis mõjutavad otseselt liikmete pädevust ja võimekust. Seepärast onoluline, et aktivistid motiveeritud oleksid. Kindlasti tuleks jätkata valdkondade-ülesekoosolekuga, mis tähendab seda, et aktivistid saavad ka teiste valdkondade töö ja melugatutvuda. See on oluline organisatsiooni terviku arendamisel ja omavahel parema suhtlusearendamisel. Teiseks on oluline, et aktivsitid saaksid enda vajaduste järgi koolitusi. Seetähendab, et mitte igaüks ei saa täpselt sama koolitust vaid need on planeeritud nii, et aktivistivajadustele mõeldes on korraldatud koolitused. See annab juurde aktivstile enesekindlust omatöö tegemisel, lisaks motivatsiooni, sest aktivist tunneb, et tal on hea ülevaade teemast ningoskab seda teha. Loomulikult ei tohi puududa aktivistidele mõeldud üritused. Lisaksjõulupeole peaks kaaluma ka kevadel taolise tänuürituse tegemist.

5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?

Olles hetkel juhatuses teist aastat on minu ülevaade Liidu hetkeolukorrast küllaltki põhjalik,mistõttu julgen väita, et organisatsioonil läheb hästi. Oleme paari aastaga suutnud kasvatadaaktivistide ja liikmete pädevust, meie kommunikatsioon töötab hästi. Meil on välja töötatudkorralik bränd, mida inimesed teavad ja tunnevad. Meie hariduspoliitilised seisukohadpõhinevad teadmuspõhisusel ning need on kooskõlas sellega, mida arvavad meie liikmed.

Oleme olulised partnerid erinevatele avalikele asutustele ning meie arvamust võetakse kuuldariigitasandil.

6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?

Õppekavade arendus– see teema on tänaseks jõudnud konsultatsioonide faasi ehk nüüd onoluline kanda edasi tervikpilti ministeeriumile, mida me aasta aega ettevalmistanud oleme.

Koolirõõm ja kiusamine– Eestis on endiselt koolirõõmuga suured probleemid, mistõttu onvajalik teemast rääkimine ja teema üleval hoidmine. Senisest enam tuleb tegeledateavitustööga, anda välja materjale, korraldada konverentse jne.

Vene keelt emakeelena kõnelevad noored– kindlasti tuleb antud teemaga jätkara ningkaasata järjepidevalt vene emakeelega noori organisatsiooni töösse ja tegemistesse.

HEV õpilased– järjest rohkem haridusliku erivajadustega noori kaasatakse üldhariduskoolitöösse, mistõttu on oluline, et liit kujundaks selle teema raames seisukoha, lisaks on olulinevälja selgitada võimalikud mure- ja ohukohad, mis selle teema raames tekkida võivad.

Õpilaste õigused– lähtuvalt õpetajate täiendavate õiguste saamisega, on oluline, et õpilasteloleks ülevaade, millised on nende õigused ja võimalused abisaamisel.

Motivatsioonikiri

Paljud küsivad minu käest, et miks ma ikka veel soovin kandideerida ja juhtidaorganisatsiooni, mille töö eest ma tasu ei saa ning millest pinged on kogu aeg üleval. Eks masaan neist aru ka, sest vahel see töö ei olegi lihtne. Samas ei ole mul kunagi olnud nii huvitavja kogemusterohke, kui töötades EÕEL-i juhatuses. Olen haridusteemadega tegelenud jubaviis aastat. Esialgu oma kooli õpilasesinduses, siis seda juhtides ning hiljem EestiÕpilasesinduste Liidu erinevatel ametipositsioonidel. Ma tunnen, et haridus on teema, mismind huvitab ja milles ma sooviksin muutusi näha. Eesti haridus on tasemel, kuid sedakimbutavad teemad nagu õpetajate puudus, koolikiusamine, vaimse tervise probleemid jakoolide massiline sulgemine. See tähendab, et tööd selles valdkonnas jagub rohkelt.

Eesti Õpilasesinduste Liit on andnud mulle palju uusi teadmisi, kontakte ja tutvusi, mis onkindlasti kasulikud tulevases elus, kuid mis on avardanud silmaringi juba praegu. Mullemeeldib minu praegune töö, mistõttu on mul kindel soov seda tulevikus veel teha. EÕEL-ipõhikirja järgi tohin ma veel üheks aastaks kandideerida, mistõttu otsustasin viimasedjõupingutused teha ja oma panuse anda.

Miks valida mind juhatuse esimeheks? Aga seepärast, et mul on hea ülevaade tänaharidusmaastikul toimuvast, mulle meeldib minu töö ning mul on tahe muuta sedaorganisatsiooni veelgi pädevamaks ja õpilaste eest seisjaks.

Soovituskiri

Irene Käosaare
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja

Soovituskiri

Hindan väga koostööd Eesti Õpilasesinduste Liiduga (EÕEL) – õpilaste organisatsioonil on kandev jaoluline roll lõimumisprotsesside toetamisel Eesti ühiskonnas, sest ühiskonna väärtused kujunevadvaldavalt just koolieas kodu ja kooli koostöös. Pean väga lugu Marcus Ehasoost, kes on juhtinud EÕEListrateegilistest suundadest lähtuvalt ning inimlikult soojalt ja hoolivalt. Marcus on näinud hariduse rollioluliselt laiemalt kui vaid kooliseinte vahel toimuvas ja see on märgilise tähtsusega.

Marcus Ehasoo on olnud hea partner, kellel on alati oma selge nägemus ja suund, kuid kes arvestab kapartnerite mõtete ja vajadustega. Tegevused on alati sisuliselt läbi mõeldud ja ka rahaliselt selgelt jaeesmärgipäraselt esitatud. Marcus on hea kaaslane, seda on näha EÕELi juhatuse koostöisest japositiivsest toimetamisest.

Oluline on ka see, et Marcus Ehasoost on EÕELi juhina kujunenud haridusküsimuste arvamusliider Eestiühiskonnas, kes julgeb ja tahab liidu seisukohti ka avalikult esitada ja kaitsta, ka siis kui need lähevadlahku ministeeriumide või teiste ametkondade seisukohtadest. See on väga oluline roll Eestiharidussüsteemi kujundamisel.

Soovitan väga ja siiralt Marcus Ehasood ka järgmisesse EÕELi juhatusse. Loodan heale koostööle ja siirale koos maailma parandamisele ja tulevikus.

Irene Käosaar

Kandideerimisavaldus

Loading...

Taking too long?

Reload document

| Open in new tab

Curriculum Vitae

Loading...

Taking too long?

Reload document

| Open in new tab

 Vastused küsimustele

1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

Olen otsustanud kandideerida Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatusse, esimehe või aseesimehekohale eeskätt oma innukuse ja valmisoleku tõttu seda tööd teha. Olen näinud lähedaltjuhatuse igapäevast tööd ja tegemisi ning tunnen, et pean seda tegusat ja vastutusrikkastametit jätkama.

Põnev on töötada alal, kus sa ei tea kunagi, mis võib “aknast sisse lennata”. Selle põnevusmomendi läbi soovin panustada kõigega, mis mul pakkuda on. Minu oskused ja teadmistepagas on piisav, et seda juhatuse töös rakendada. Olles olnud Õpilasliidus varasemaltmitmetel muudel positsioonidel ja kaasatud erinevates projektides leian, et just juhatuseaseesimehe koht on eelisjärjekorras.

Konkurentsi tuleb ikka teistele ja endale pakkuda, ei tahaks näha olukorda, kus juhatuseesimeheks kandideerib, möödunud aasta näitel vaid üks inimene. Delegaatidel peab olemalaiem valikuvõimalus oma hääle andmiseks. Sellest tulenevalt kandideerin ka juhatuseesimehe kohale.

Mõlemad ametid nõuavavad koormust, teadmisi ja vastutust, olen valmis seda 2019/2020tegevusaastal mõlemal ametikohal pakkuma, olenemat sellest millises kanditatuuris osutunvalituks.

2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.

Avalik poliitika valdkond-
1. Noorte tulevik tööturul, koolist lahkudes, eesti vene noored pole enam teema Kuidasnoored kindlustavad enda tulevikku peale kooli ning kas nad on valmis minema edasitööturule. Selle parandamiseks pakkuda avaliku poliitika aktivistidele rohkemesindamis ülesandeid, Eestis ja välismaal.
2. Eesti Õpilasesinduste Liidu üks raudvara oma tugevad seisukohad. Üle on vajavaadata kõik vananenud dokumendid ja vajadusel täiustada, hariduslikeerivajadustega õpilaste seisukoha koostamine on selle heaks näiteks. Nagu vabariigiaastapäeva kõnes sõnas president, et haigused on paratamatud. Abita jäämine elu raskel hetkel ei ole paratamatu. Õpilasliit peab olema valmis eranditult kõiki õpilasiesindama ja nende huve kaitsma.

Liikmete valdkond-
1. Riigi tasandil ja kohalikes omavalitsustes kembeldaks vene koolide ülenieestikeelseks muutmise pärast. Eesti Õpilasesinduste Liidul peab olema võimalus neidsuuremalt ja tugevamalt esindada ja vajadusel kaitsta. Üks prioriteetidest peakskiolema liikmeskoolide arvukuse suurendamine, vene koolide poolest, Ida-Virumaal.Eduka integratsiooni alus on hea eesti keele oskus, õpilasliit peaks tulema pooleleteele vastu ja pakkuma vene keelt kõneleva kontaktisiku võimalust.
2. Leida lahendus kaua kestnud probleemile, kuidas koolidega suhelda ja eriti, kuidasnendega ühendust saada. Siinkohal tooksin keskteeks motivatsioonipaketti loomiseeeskätt uutele liikmeskoolidele aga ka vanadega parema suhtluse saavutamiseks.

Kultuurivaldkond-
1. Valdkonna selgroog on aktivistid, kui erinevatel põhjustel lahkutakse on midagivalest. Jätkuma peab aasta alguses põhjalikud koolitused et meil oleks kvalifitseeritudinimesed projekte kirjutama ja koostööpartneritega suhtlema. Koolitused peavadendas kindlasti sisaldama lisaks valdkonna tööd puudutavatele teemadele kameeskonnatööd ja muid sotsiaalseid oskusi.
2. Jätkusuutlikute ja kindlate koostööprtneritega lepingute sõlmimine, eriti erasektoris.

Kommunikatsioonivaldkond-
1. Kommunikatsioonivaldkonnas pean olulisimaks kvaliteedi tagamist, mis siiani onõpilasliitu näidanud igati modernsena. Eesti Õpilasesinduste Liidus inimesed tulevadja lähevad. Selle taustal tuleb tagada püsiv kommunikatsioon, sotsiaalmeedia,veebidisain ja jätkusuutlik reklaami- ja turundusstrateegia.
2. Lisaks tooksin välja brändi arendamise olulisuse, mis ei tohiks tahaplaanile jääda.Kuidas pakkuda partneritele väärtuslikku ja laiapõhjalist reklaamipinda?

3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?

Lisaks aktivistide efektiivsuse ja kompetentsuse püsivusele. Minu peamiseks eesmärgiks ontagada liikmeskoolide ja kõigile õpilastele läbi Eesti Õpilasesinduste Liidu läbipaistvus jaselge arusaam sellest, mis hariduspoliitikas toimub ning kuidas iga noor saab sellesse omapanuse anda. Meie aktivistid teavad küllalt hästi millised on nende ülesanded valdkondadeskuid millist funktsiooni täidavad liikmeskoolid. Lean, et oluline keskenduda sellel, midasaavad liikmeskoolidd meitl ja meie nendelt. Lõpuks saaksid mõlemad sellest soovitu.Selle saavutamiseks konsulteerida õpilasesindustega ja kaasan neid rohkemal määralÕpilasliidu töösse. Samuti peab organisatsioon ise olema avatud pakkuma koolidele omakvaliteetseid koolitusi ja simulatsioone, tehes põhjalikumat lobitööd koolides javabaühendustes.

Samuti soovin oluliselt parandada Õpilasliidu majanduslikku olukorda, riigilt saadav ei kataorganisatsiooni koguvajadust ära, st et oleme küsimuse eest, kuidas raha Õpilasliitu sissetuua. Meil on palju Euroopa poole pealt avastamatta. Katusorganisatsioon OBESSU jaEuroopa Liit pakuvad mitmed rahastusvõimalusi ning otsa tuleb vaadata ka Eesti erasektorile.

4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?

Isiklik lähenemine, tööplaanid ning pidev monitooring ja tagasisidestus. Kuidas kellegi läheb,millele on vaja rohkem aega ning kuidas oma tööd planeerida. Avaliku poliitika valdkonnasvõeti uue õppeaasta alguses kasutusele uudne tabelisüsteem, mis võimaldab nii aktivistidelkui ka valdkonna juhil analüüsida, suunata ja aidata üksteist ülesannete täitmisega. Vahetusuhtlus meeskonnaliikmete ja valdkonna juhiga tagab aktivistile motiveeritud ja hoolivatöökeskkonna. Praktika näitab, et enne kui tööga pihta hakata tuleb võimalikult kiirestituttavaks saada. Olgu selleks väljasõit või mõni muu ühistegevus aga selle käigus tulebtekitada usalduslik side, kõikide vahel aktivistid, valdkonnajuhid ja juhatus.

Üldjuhul sõltub motivatsiooni teke või selle kadumine enim ikkagi töö tähenduslikkusest –kui suudame panna aktivistid oma töö tulemuse väärtust mõistma, oleme juba andnudmärkimisväärse motivatsioonisüsti.

5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?

Eesti Õpilasesinduste Liidu tervis on üldjoontes hea, me oleme tugevalt esindatud nii riiklikultasandil, mimetes komisjonides, kui ka suhtlus väikeste maakoolidega on vahetu jatulemuslik. Pidades 20. aastapäeva juubelit vaadati tagasi meie vilistlastele ja ajaloole. Nüüdoleks aeg liikuda edasi, mõeldes pikemalt. Mitmed juubelid on peetud ja minevikus on küllaltsongitud. Nooruslikku organisatsioonina peab Õpilasliit olema eeskujuks. Eeskujuks neile,kes siiani arvavad, nooruspõlv möödub kartulivagude ja koolipingi vahel. Meile loomulikmaailm on midagi muud ja seda hingamist peame tooma kõikjale, riigiasutustesse,koolidesse, lastevanematesse, õpetajatesse.

6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?

Vene koolid- Integratsioonist on Õpilasliidus räägitud juba mitu head aastat, protsessongi pikk ja võtab palju aega ja ressurssi. Siinkohal ei tohi pikaajalise protsessi käigusjätta tahaplaanile uusi teemasi. Praeguseks on aeg, kus tuleb mõelda teemaga pikemaltette kui kui paar kuud ja panna paika pikaajaline strateegia. Olgu selleks näitekskeelekümblus ehk LAK- õpe, kus laps saab suhu võõrkeele ilma emakeeltkahjustamata

● HEV Õpilased- Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutaksekaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustegaõpilased üldjuhul elukohajärgses tavakoolis.Õpilasele tuleb tagada tingituna tema raskest puudest või häirest väga spetsiifilisteriõppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid, luues talle võimalused õppekseriklassis või erikoolis. Ühegi õpilase juures olenematta tema keelest, rassist võierivajadusest ei tohi välja jätta koolidemokraatiast. Õpilasesinduse ja kooli huvidevahel tuleb leida kompromiss.

● Riigigümnaasiumid- Nendest räägitakse, ähvardatakse nagu Rail Balticuga aga keegiõpilastest ja koolijuhtidest ei tea ikka täpselt, mis saama hakkab. Kas riikgi teab?Eesti Õpilasesinduste Liit peab tooma asjas selgust ning andma oma panuse ja sisendi,keskendudes õppijasõbralikule kooli keskkonnale, välistades vananenud meetoditekasutuselevõtu.

● Õpetaja ja õpilane- Suur lisandväärtus koolikeskkonnas on see, kui õpilane ja õpetajatoimivad ühtse meeskonnana, kus üksteiselt õpitakse ja jagatakse kogemusi.Tammsaarelikud ja Lutsulikud põhimõtted on väljaspool raamatuid minevik. Koolidpeavad avama ennast laiemale üldsusele rohkem, et oleks teada koolides toimuvõpilase, õpetaja ja juhtkonna tasandil.

Motivatsioonikiri

Mitu head aastat tagasi, nimelt 2016 aastal, kui kaheksandas klassis oli äsja valminud praktiline loovtöö, mõtlesin, kuidas edasi minna, kuhu ma tahab jõuda ning millega veel oma nooruspõlv siduda. Olles juba aasta Kiili Gümnaasiumi õpilasesinduses, jõudisn välja Eesti Õpilasesinduste Liidu juurde. 13. Oktoobril, aastal 2016, regionaalse koolituse ajal jätsin meelde nime Eesti Õpilasesinduste Liit, midagi suursugust isegi pompööset oli see tookord. Vaikselt aga kiire hooga sai kõik alguse. Suvekooli, valdkonna aktivistiks, korraldusmeeskonda, kuni valdkonna juhiks. Siin ma nüüd olen avaliku poliitika valdkonna juht, kes kandideerib juhatusse.

Eesti Õpilasesinduste Liit ei hiilga oma inimressursi rohkuse poolest. Puudujäägi kvantiteedis tuleb korvata võimalikult efektiivse tööga, rakendades oma inimesi, nende ideid ja kogemusi maksimaalselt organisatsiooni arengus.

Inimeseks olemine, noorus ja eesti haridussüsteem on asjad, mis ühes lauses ideaalselt ei kõla. Midagi tuleb suhtumises muuta, kaua peab hüüdma õpetajatele, et muutuge, kui õpilased on selleks ammu valmis. Kaua peab õpilastele rääkima, et päris elu on midagi enamat kui see mis loomu pooles kahe kõrva vahel. Tuleb välja, et seoste loomine päriselu ja teooria vahel polegi nii lihtne, kui esmapilgul tundus.

Miks just mina peaksin saama üldkoosoleku madaadi? Aga nimelt sellepärast, et ma ei jäta kunagi tööd pooleli, kui ma olen andnud sõna siis seda ma ei võta. Oskan seista oma kogemuste ja oskuste põhjal õpilaste heaolu eest üle terve Eesti. Esindades väärikalt meie õpilaste huve nii kõrgetes riigiasutustes kui ka väikestes

Maakoolides.

Selles organisatsioonis tegutsemine pole lihtsalt vabatahtlik töö. Õpilasliit on

rohkemat kui organisatsioon, see on elustiil, mis annab ja võtab jõudu. See õpetab, kohustab, kompab piire ja näitab teejuhina teed ka kõige süngemas öös.

Kes muu, kui meie noored kujundame ja viime Eestit edasi! Kui te soovite näha juhatuses kedagi vastutustundlikku, hoolivat ja oma valdkonda tundvat inimest, siis saate minuga arvestada.

Mulle pole omane soosikuks olemine kuid võin teile kinnitada, jättes kõrvale glamuuri, peab tegema ränka tööd, et organisatsiooni juhtida. Selleks, et organisatsioon oleks tugev, on talle vaja ka tugevaid ja edasiviivaid juhte. Olen valmis 2019/2020 tegevusaastal osalema Eesti Õpilasesinduste Liidu koordineerimises ning austan Teie, kui delegaatide, igat otsust.

Soovituskiri

Koostaja: Eva Kalbus

Tallinna 32. Keskkooli teatriõpetuse õpetaja

eva.kalbus@32kk.edu.ee

Olen olnud Lennart Mathias Männiku klassijuhataja, teatriõpetaja ja näiteringi juhendaja 2017. aasta sügisest, kui noormees tuli õppima Tallinna 32. Keskkooli teatrisuunda. Lennart on silma paistnud oma julguse ja pealehakkamisega esimestest kohtumisest. Kohe valiti ta klassi suurel toetusel klassivanemaks, milleks ta on jäänud tänaseni. Ta on selles ametis end igati õigustanud, tihti tutvustab eesti haridusmaastikul päevakorras olevaid teemasid klassile ja selgitab nende tausta. Seda kõike oskab Lennart teha, sest on kooli Õpilasesinduse asepresident ning Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika valdkonna juht. Olen aru saanud, et Lennart on ka Eesti Õpilaseinduste Liidus väga aktiivne liige esindades tihti organisastiooni, ka väljaspool Eestit.

Koolis on noormees hoolekogu ja arendusnõukogu liige – need on jälle võimalused, kus saab õpilaste huvide eest seista ning oma mõtteid tuua koolielu rikastamiseks. Põnev oli jälgida Lennarti tegemisi kõrvalt, lisaks heale õppeedukusele, jõuab ta ka end arendada kõikvõimalike ettevõtmiste raames.

Lennart on ka Aktiivi liige. Tegu on grupiga, kes organiseerib koolielu väljaspool tunde, aga seisab ka õpilaste soovide ja mõtete eest seoses koolikorraldusliku poolega.

Kooliväliselt toon esmalt välja Lennarti pühendumise võistlustanstule. Seda teeb poiss kõrgel proffesionaalsel tasemel. Tihti on ta välistreeningutel või külastab külalistreenereid Eestis. Oma võistlutantsuga on ta rõõmustanud ka koolipublikut – esinenud näiteks ballidel, EV100 ja EV101 pidustustel.

Kuna Lennartil on ka suur teatrihuvi, siis peale teatriõppes osalemise on ta teatritrupi KOKK liige. See näitetrupp toob välja lavastusi, millega käiakse erinevatel kooliteatrite festivalidel, kust on Lennart saadud hulgaliselt preemiaid (nt Saaremaa miniteatripäevadelt 2018 eripreemia empaatilise suhtumise eest ühiskonna probleemidesse, juhendajate lemmik). Käesoleval aastal tuuakse välja Mart Kivastiku näidend “Külmetava kunstniku portree”, kus Lennartil on mitu rolli – poiss mängib arsti, aga ka Konrad Mäe õpetajat Amandus Adamsoni Peterburis.

Lennart Mathias on mitmel korral esinenud televisioonis – diskussioonsaates “Suud puhtaks” on ta olnud aktiivne osaline mitmel korral, “Ringvaates” tutvustanud uusi ideid haridusmaatiku tarbeks. Kui kool sai Aasta Kooliks 2018, rääkis Lennart Hommikutelevisioonis ETVs kui ka Tallinna TVs.

Olen alati mõelnud, kuidas Lennart nii palju teha jõuab. Ilmselgelt on ta osav ajaplaneerija, täis pealehakkamist. Hindan Lennartit kõrgelt tema jaatava eluhoiaku tõttu. Kõike, mida ta teeb, soovib teha maksimaalselt hästi. Ta tahab näha suuremat plaani, soovib teha muutusi täna, et meil kõigil oleks parem homme.

Lennart julgeb võtta vastutust ning suudab juhtida protsesse. Temast on kujunenud üks aktiivsemaid õpilasi nii koolisisestes kui ka koolivälistes asjades. Ta pöörab erakordse hoolega tähelepanu oma meeskonnale – oskab kuulata, võttes vastu kriitikat ja kohanedes uute olukordadega.

Tugev ja edukas juht on piisavalt mänguline ja humoorikas, et enda meeskonda kaasa tõmmata. Ta suudab jääda rahulikuks kriitilistes olukordades ning vajadusel toetada teisi. Lennart on tõestanud ennast kui edukas ja tugev juht, kellel on kõigele lisaks vajalik annus empaatiavõimet, inimlikku hoolimist, elurõõmu ja positiivset energiat.

Julgen südamerahuga soovitada Lennart Mathias Männikut tema püüdlustes asuda Õpilasliidu esimehe või aseesimehe ametikohale. Temas on kõik võimalused juhtida ja vormida õpilaspoliitikat nii, et Eesti Õpilasesinduste Liit kehastaks olulist rolli Eesti haridusmaastikku kündmisel ja väetamisel.

Kandideerimisavaldus

Loading...

Taking too long?

Reload document

| Open in new tab

Curriculum Vitae

Loading...

Taking too long?

Reload document

| Open in new tab

 Vastused küsimustele

1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

Kandideerin aseesimehe kohale, sest tunnen, et see oleks minu jaoks Eesti Õpilasesinduste Liidus sobivaim tööpositsioon. Olen mitmes teemavaldkonnas hea parem käsi juhatuse esimehele ning saan seetõttu aidata juhtida Eesti suurimat noorteorganisatsiooni. Juhatuse aseesimehena oleks mul hea võimalus tegeleda organisatsiooni kommunikatsiooni, projektide, turunduse, brändingu ning tehniliste küsimustega. Just nimetatud valdkondades olen kõige pädevam ja seda suuresti tänu pikaajalisele tööle Õpilasliidus. Tänu viimasele aastale aseesimehena olen palju õppinud organisatsiooni üldise juhtimise kohta ning oskan tuleval aastal seda rolli veelgi efektiivsemalt täita.

2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.

Avaliku poliitika valdkond

1. Soovin uuendada õpilasõiguste memo.  Et kaasata vene keelt kõnelevad noored oma koolielu korraldamisse ja neile nende õigusi tutvustada, pean oluliseks memo tõlkimist vene keelde. Õpilaste õigusi ei peeta vene koolides piisavalt olulisteks. Sellele aitab minu hinnangul eelkõige kaasa just see, et õpilased ise ei tea mis nende õigused on. Lisaks memo uuendamisele võtaksin enda eesmärgiks selle aktiivsema levitamise ja tutvustamise koolides.
2. Viimasel aastal oleme oluliselt suurendanud välismaale saadetavate aktivistide hulka, kellel on olnud võimalus õppida ning esindada Eesti õpilasi üle terve Euroopa. Seda tegevust saab ja peab jätkama ka tulevasel õppeaastal, välismaa projektides osalemine annab aktiivsetele noortele  palju motivatsiooni ning paneb hariduspoliitikale laiemalt mõtlema.

Liikmete valdkond

1. Iga kooliaasta alguses tuleks luua parem stardiplatvorm õpilasesinduse alustavale meeskonnale. Selleks on juba hästi toimiv kontaktisikute süsteem, mis sel aasta loodud sai. Seda saaks veelgi edasi arendada koostades õpilasesindustele infopakke, mis aitab uuel meeskonnal õppeaastat alustada. Suureks osaks sellest infopakist oleks õpilasesinduse aabits, mis nüüd valmis sai, aga ka muud.
2. Liikmete valdkond peaks tulevasel õppeaastal suuremat rõhku panema uute liikmete otsimisele. Siinjuures on oluline, et antud koolides oleks toimiv õpilasesindus ning kui see puudub, siis aidata kaasa selle tekkele.

Kultuurivaldkond

1. Pean oluliseks, et kultuurivaldkond kaardistaks paremini erinevad projektifondid ning muud potentsiaalsed rahastajad, et me saaks paremini ette planeerida kuidas enda projektidele raha küsida.
2. Sellel aastal avasime Õpilasliidul võimaluse koguda annetusi, vaata lähemalt siit. Et vältida suurt sõltuvust riiklikust toetusest tuleks seda lahendust paremini läbi mõelda ja kommunikeerida, et muuta Õpilasliit finantsiliselt vabamaks ja suurendada vabaeelarvet.

Kommunikatsioonivaldkond

1. Hetkel on Õpilasliidul oma liikmeskonnaga hea kommunikatsiooni tase, samuti jõuame me päris hästi avalikku meediasse. Kuid peaksime arendama teadlikkust meist keskmiste Eesti noorte seas. Eesti koolinoor peaks teadma, et koolis tekkinud mure korral saab ta pöörduda kas oma õpilasesinduse või meie poole. Seda ei saavuta kindlasti aasta, ega ka paariga, kuid võtaksin enda eesmärgiks selle nimel tegutseda, et  Õpilasliit oleks õpilaste seas nähtavam.
2. Kommunikatsioonivaldkonna töös on minu eesmärk  arendada Õpilasliidu läbipaistvust. Pean oluliseks, et delegaadid, kes Liidu üldkoosolekutele tulevad saaksid aru mis seal toimub ning mis eesmärkidel me tegutseme.

3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?

Minu peamiseks eesmärgiks on Õpilasliidu oluliselt suurem finantsvabadus. See on ehk eesmärgina halb, kuna sellele pole võimalik seada head mõõdikut. Kuid oleme juba sellel aastal oluliselt suurendanud vabarahastust ning leidnud uusi võimalusi rahastuse kasvatamiseks. Seda tööd soovin jätkata, et Õpilasliidul oleks turvalisem vundament, millelt uued juhatused saavad tulevikus tööd jätkata.  Pean oluliseks arendada Õpilasliitu, kui kajastuse pakkujat, annetuste kogujat ning projektide kirjutajat ja läbiviijat.

4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?

Parim, mida saame aktiivsele noorele pakkuda on võimalus end arendada. Hetkel pakub aktiivsele noorele suurt arenguvõimalust meie juures töötamine ja läbi selle õppimine. Pean oluliseks, et kommunikeerida ja väärtustada noorte hulgas seda võimalust tutvustades näiteks asjaolu, et mõned aktiivsed noored on just  tänu Õpilasliidule saanud lihtsamini tööle. Õpilasliit on alati olnud koht noortele, kes tahavad õppida, areneda ja tööd teha. Usun, et jätkates aktiivsetele noortele enda arendamiseks ja õppimiseks võimaluste andmist on nad motiveeritumad. Lisaks eelöeldule on siiski kindlasti oluline igas töökeskkonnas mõistva ja omavahelise ausa kommunikatsiooni õhkkond, seda oleme minu arvates Õpilasliidus ka saavutanud.

5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?

Arvan, et Õpilasliit on heas seisus. Oleme omataoliste organisatsioonide seas hinnatud, meedias nähtaval, ning esindatud arvatavasti kõigis olulistes küsimustes, mis Eesti õpilasi vähegi puudutavad. Usun, et Eesti haridus- ja poliitringkondades on lõpuks  arusaam, et hariduspoliitilisi otsuseid ei saa teha ilma õpilastega neid küsimusi läbi arutamata ning ilma õpilaste heakskiiduta. See arusaam ei ole tulnud niisama, vaid pikaajalise pingutamisega. Nagu eelnevalt nimetasin, siis on oluliselt paranenud Õpilasliidu finantsiline olukord. Oleme olukorras ja ühiskondlikul positsioonil, kus saame mõelda turvaliselt tulevikule ja sellele kuidas Õpilasliitu veelgi edukamaks ja esinduslikumaks muuta.

6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?

Eesti digiharidust peetakse üheks maailma edumeelsemaks. Kuid usun, et Eestis  on päris palju asju digihariduses mida saaks veelgi edasi arendada. Hea on tõdeda, et Õpilasliit juba selle nimel märkimisväärselt tööd teinud. Peame ka edaspidi Õpilasliiduga digihariduse teemadel kaasa rääkima ja vestlust õiges suunas juhtima, näiteks et suurem rõhk oleks õppematerjalide arendamisel, mitte riistvara ostmisel.

Ettevõtlusõpe ja õpilaste sisenemine tööturule. Näen, et tänases haridussüsteemis puudub valdaval osal õpilastel julgus võtta riske. Tänane Eesti  kool õpetab noori töötama, et vältida ebaedu, mitte et saavutada edu. Selleks, et noored oleksid aktiivsed kodanikud ja julgeksid luua ettevõtteid peame neid julgustama võtma riske ka kooliajal. Arvan, et üks viis selleks on ettevõtlusõppe laiem toomine haridussüsteemi. Üleüldiselt peaks  looma parema silla õpilastele, kes siirduvad õpingutelt tööle ning seda kõikidel haridusastmetel. Siin on heaks eeskujuks kutseharidussüsteem, kus on mitmetel erialdel juba õpingute ajal tugev praktikaprogramm.

Nüüd, kui Riigikogu valimised on läbi, on oluline, et erakonnad ei unustaks vene koole ja tegeleks antud teemaga edasi. Õpilasliit on seni olnud väga edukas integreerija ja kaasarääkija vene-eesti koolide teemal. Eesti haridussüsteem peaks kindlasti liikuma vaid eestikeelse hariduse suunas, kuid muudatusi tuleb ellu viia läbimõeldult ja koole eestikeelsele haridusele üle viies tuleb neid igati toetada vajaliku personali leidmisel ja koolitamisel.

Mitteformaalne õpe hakkab jõudma ka formaalsesse haridussüsteemi ning see on väga positiivne. Õpilasliit peaks veelgi enam aitama õpilastel arendada ennast läbi mitteformaalse õppe ning et nad saaksid soovi korral mingi hulga formaalse õppe asendada mitteformaalse õppega.

Motivatsioonikiri

Kandideerin Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatusse. Usun, et saan jõudsalt Õpilasliitu edasi arendada ja seista Eesti õpilaste õiguste eest.

Olles Õpilasliidus senistel ametikohtadel olnud juhatuse aseesimees, kommunikatsioonivaldkonna juht kui ka aktivist, olen õppinud väga palju. Saadud  teadmisi ja oskusi soovin ka edaspidi organisatsiooni ja selle arengusse kaasata. Tunnen, et mul on võimalus Õpilasliitu veel palju panustada ning läbi selle ka iseennast arendada.

Õpilasliit on täna üks Eesti võimekamaid vabaühendusi ning selles töötamine on olnud mulle suur au ja privileeg. Loodan, et olen oma teadmiste ja oskustega Õpilasliitu juba praegu edasi arendanud ning soovin väga seda tööd jätkata.

Lugupidamisega

Joosep Kään

Kandideerimisavaldus

Loading...

Taking too long?

Reload document

| Open in new tab

Curriculum Vitae

Loading...

Taking too long?

Reload document

| Open in new tab

 Vastused küsimustele

1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

Arvan, et see on loogiline käik peale valdkonna juhtimist. Saaksin juhatuses olles Õpilasliitu oma kogemuste ja teadmistega panustada rohkem kui varem. See oleks mulle just sobiv väljakutse ja teekond, mis järgneval tegevusaastal ette võtta. Näen selles võimalust anda panus Eesti suurima noorteorganisatsiooni töösse samal ajal ise õppides ja uusi kogemusi kogudes.

2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.

Avaliku poliitika valdkond – peab jätkama seisukohtade vormistamisega ning rohkem neid ka meedias sõnavõttude kaudu tutvustama. Samuti tuleb jätkata rahvusvaheliste suhete koordineerimisega, millest suureks osaks on kujunenud OBESSU-s Õpilasliidu esindamine.

Kommunikatsioonivaldkond – teha Õpilasliitu veelgi nähtavamaks ning seda eriti just ürituste või projektide ajal. Tulevikuperspektiivis on oluline leida uus õigete väärtushinnangutega juht, kes oleks kompetentne jätkama seniste tegevustega, kuid kellel oleks siiski ideid, kuidas valdkonda värskust tuua ja seda veelgi edasi arendada.

Liikmete valdkond – soovin, et valdkond jätkaks loodud kontaktisikute süsteemiga, kus on rõhk igal liikmeskoolil, st et tegeletakse iga kooliga personaalselt ning eraldi passiivsemate liikmetega. Kontaktisikute süsteem on sel tegevusaastal end väga tugevalt tõestanud, mistõttu soovin selle jätkamist. Tahaksin võtta eesmärgiks liikmeskoolidele mõeldud rahuloluküsitluse põhjaliku uuendamise.

Kultuurivaldkond – valdkonnale oleks vaja välja töötada uued töömeetodid, mis oleks efektiivsemad, kui seni on olnud. Tuleb üle vaadata nende ülesanded, liikmete arv ja jagunemine töögruppideks. Küll aga peaks kultuurivaldkond kindlasti jätkama liidusiseste ürituse korraldamisega, sest nendega saab väga suurel määral tõsta aktivistide motivatsiooni ja soovi Õpilasliitu kuuluda. Valdkond peaks välja töötama rohkem erinevaid võimalusi aktivistide ühisürituse korraldamisel.

3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?

Suhtlus nii liidusiseselt kui ka liikmeskoolide, toetajate ja kõigi muude huvilistega peab olema vahetu ja sujuv. Kui suhtlus kõikide osapoolte vahel toimib, on ka tulemus seda väärt. Et seda saavutada, tuleb tähelepanu pöörata kõikidele, kes Õpilasliidu töös osalevad. Aktivist peab julgema pöörduda oma valdkonna juhi poole, valdkonna juht julgema pöörduda juhatuse poole. Kõige selle aluseks on usalduslik töökeskkond. Suhtlusel liikmeskoolidega tuleb jätkata kontaktisikute süsteemi ning eriti pöörata tähelepanu passiivsematele koolidele. Peame mõtestama, et iga liikmeskool on oluline. Toetajate ja huvilistega suhtlus peab olema kiire, viisakas ja läbimõeldud.

4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?

Selleks on väga palju võimalusi ning suur roll on valdkondade juhtidel. Tuleb korraldada regulaarseid koosolekuid, nende aja ja koha määramisel arvestada kõigiga.Luua usaldusväärne töökeskkond, et aktivistid julgeksid üksteisega ja eriti veel oma valdkonna juhiga vabalt suhelda. Kindlasti peab aktivistidel olema julgus rääkida muredest ja probleemidest. Valdkonna juht peab ülesandeid jagama kindlakäeliselt ja selgelt, et mitte tekitada aktivistides segadust. Vähemalt aasta alguses tuleb aktiviste koolitada, et neil oleks pädevus, kindlus ja julgus oma tööd teha. Samuti tuleb jätkata ühisürituste korraldamisega, mis aktiviste omavahel ühendavad. Kõigele eelmainitule lisaks mängib rolli ka personaalne lähenemine ja võime näha probleeme – seda eriti valdkonna juhtide poolt.

5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?

Õpilasliit on hetkel heas seisus – arvan, et see on edasiseks arenemiseks hea alus. Meil on olemas selged eesmärgid, mis küll vajavad rohkem levitamist, et meie tööd ja tegemisi veelgi rohkem mõistetaks. Haridusküsimustes on meil kindlad seisukohad, mis on välja töötatud pädevate inimeste poolt ning koostöös osapooltega. Seetõttu oleme üsna heaks partneriks nii ministeeriumitele kui ka teistele asutustele. Toimunud valdkondade reformi tõttu on valdkondade ja nende liikmete ülesanded saanud selgemaks, mistõttu on paranenud aktivistide heaolu. Kuigi hinnatakse ja pööratakse hulgaliselt tähelepanu ka olevikule, on organisatsiooni fookus siiski tulevikus.

6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?

Kutsekoolid – puutusin liikmete valdkonna juhina väga tihedalt kokku stereotüüpse arvamusega kutsekoolist. Oluline on välja selgitada, miks see arvamus veel senini levib ja seda ka õpilasesinduste seas. Tuleb panustada sellesse, et noorele oleks kutsekool võrdväärseks valikuks nt gümnaasiumi kõrval. Samuti on nende õpilasesindused veidi vähem arenenud kui üldhariduskooli õpilasesindused – sellesse saame otseselt Õpilasliiduga panustada.

eesti-vene integratsioon – oleme selle teemaga juba mõnda aega tegelnud ning arvan, et peaksime ka edasi minema. Arvan siiralt, et Õpilasliidu läbiviidud projektid vene õppekeelega koolides on aidanud nendes kaasa koolidemokraatia tekkimisele või suurenemisele ning kas või mingil määral arendanud nende eesti keele oskust. Seoses tänavuste valimistega on teema ka üldiselt ühiskonnas väga aktuaalseks saanud ning seetõttu näen võimalust, et saame ka Õpilasliiduga antud teemat tõstatada ning sellesse panustada.

Motivatsioonikiri

Lugupeetud XL üldkoosolek

Soovin kandideerida Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimehe kohale, sest see oleks mulle heaks väljakutseks ja võimaluseks jätkata tööd Õpilasliidus peale liikmete valdkonna juhtimist.

Minu tee õpilasesinduses sai alguse 2012. aastal, kui minust sai toonase Põlva Keskkooli õpilasesinduse liige. Olen läbi käinud õpilasesinduse kõikvõimalikud ametikohad: tavaliige, asepresident, protokollija ja president. Väärtusliku kogemuse sain just õpilasesinduse presidendina: minu juhtida oli meeskond, mis koosnes väga erinevate taustade, kogemuste ja suhtumisega inimestest. Õpilasliiduga olen olnud seotud viimased kaks õppeaastat. Nende seitsme aasta jooksul, mil olen õpilasesinduste tegemistesse kaasatud olnud, olen töötanud koos paljude erinevate meeskondade ja inimestega, kellelt olen palju õppinud ja kaasa võtnud. Olles näinud nii õpilasesindusse kuuludes kui ka liikmete valdkonnas töötades paljude erinevate koolide õpilasesindusi, on mul kujunenud arusaam põhilistest vigadest ja probleemidest, mis õpilasesindustes esinevad. Tänu kahele aastale liikmete valdkonnas olen saanud väga hea ülevaate ka Õpilasliidu olemusest ja toimimisest.

Soovin kandideerida juhatuse aseesimehe kohale, sest see annaks mulle võimaluse jätkata panustamist Eesti õpilaste ja loomulikult ka õpilasesinduste heaolusse. Seda, kui palju Õpilasliidu võimalused, inimesed ja tegemised mulle tähendavad, ei ole võimalik sõnadesse panna. Olles pärit väiksest kohast, teeb eriti suurt heameelt see, et mul on olnud võimalus päriselt midagi Eesti haridussüsteemi ja õpilasesinduste jaoks ära teha. Tahan seda võimsat tunnet ka edaspidi kogeda.

Olen valmis järgmisel tegevusaastal Õpilasliitu kõikide oma oskuste ja kogemustega panustama ning seejuures ka uut juurde õppima.

Lugupidamisega

Kristin Pintson

Soovituskiri

Soovitan Kristin Pintsonit (Pintson) Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse liikmeks. Kristin on võimekas ning hämmastavalt mitmekülgne inimene, kelle kõikide heade omaduste juures hindan ma kõige kõrgemalt tema väärikust! Kristin Pintson tegeleb aktiivselt mitmete erinevate valdkondadega väga kõrgel tasemel: ta on hinnatud muusik, solist, organiseerija, mitmetes ainetes väga andekas õpilane jne. Kõige selle juures suudab Kristin oma aja kasutamist planeerida nõnda, et ta tõepoolest jõuab kõike, mida ta ette võtab, ning kõikjale, kuhu tal tarvis minna on. Kristin on väga usaldusväärne inimene: ta peab kinni tähtaegadest, kellaaegadest ning teeb oma asjad ära pigem varem, kui hiljem. Mina ei ole tema puhul kohanud „viimase minuti“ tegemisi – kõik on varasemalt planeeritud ja läbi viidud. Üks oluline osa tema väärikusest on ka suhtlemise ausus: Kristin on suuteline andma konstruktiivset tagasisidet, st vajadusel kiitma ning vajadusel ka rääkima muredest, probleemidest ning kitsaskohtadest. Kokkuvõttes olen ma väga rõõmus ning õnnelik, et mul on võimalus tunda ja koos töötada sedavõrd ettevõtliku, väärika, hooliva ja pädeva inimesega, nagu Kristin on.

Lugupidamisega

Alo Savi

Põlva Gümnaasiumi direktor

Kandideerimisavaldus

Loading...

Taking too long?

Reload document

| Open in new tab

Curriculum Vitae

Loading...

Taking too long?

Reload document

| Open in new tab

 Vastused küsimustele

1. Miks kandideerid just esimehe või aseesimehe kohale? Kui kandideerid mõlemale kohale, siis too välja, kumba eelistad ja miks.

Tallutud maa on alati turvalisem. Praegusel hetkel otsustasin kandideerida aseesimehe kohale, sest töö on tuttav ning olen sellest teadlik. Siiski sellega ei väida ma seda, et ees ei oota tundmatus. Öeldakse, et küsi õnge, mitte kala. Toetudes sellele vanasõnale, võin öelda, et õnge ma kasutama õppisin, kuid kunagi ei tea, mis sinna õnge otsa sattub. Õpilasliit on kinkinud mulle võimaluse teha koostööd väga andekate ja tarkade inimestega. Ümbritsedes ennast andekate, huvitavate ja tarkade inimestega, püüdlen koheselt paremuse poole isiksuse arendamisel.

Austan väga õppimist ja õpetamist. Õpilasliidu juhatuses olles on mul võimalus teha mõlemat. Ühelt poolt on antud au koordineerida ja õpetada valdkondasid, aktiviste, üritusi, korraldajaid ja juhatuse kolleege ning samuti ka vastupidi, võimalus nendelt õppida ja areneda. Eneseareng on läbi elutsükli väga oluline protsess ning seda on tarvis hästi kontrollida. Alustades millegi uuega, pakub teatud ametikoht/ülesanne/keskkond arengut, kuid selle potentsiaali maksimumi jõudes, ei pruugi sama koht seda pakkuda ning on tarvis liikuda edasi. Hetkel tunnen, et juhatuses jätkates, on ruumi ja potentsiaali areneda. Sellest lähtudes langetasin ka otsuse.

2. Too välja kaks asja kõikide valdkondade tööst, mida soovid aidata edendada või muuta järgmisel tegevusaastal.

Liikmete valdkond

Läbi organisatsiooni ühendada ~90 000 õpilast ei ole kerge ülesanne. Hallates nii suurt inimkogu on väga oluline täpsus, järjepidevus ning kontroll. Liikmete andmebaasi loogilisus ning geniaalne lihtsus on edukuse võti. Möödunud tegevusaastal on välja töödeldud tarku ideid(nt liikmeskoolide kaart, koolituste soovivorm) ning selliste leiutistega tuleb jätkata, et muuta haldamine veel paremaks, loogilisemaks ja  mugavamaks.

Soovin rohkem arendada ning juurutada teadmist, et liikmeskoolidel ja õpilasesindustel on võimalik pöörduda Eesti Õpilasesinduste Liidu poole. Õpilasliidu meeskond ei koosne sensitiividest, kes teavad, kus on probleeme, kes vajab abi ja nõu. Õpilasliidul on tohutult suur potentsiaal aidata ja arendada õpilasesinduse toimimist. Seda Õpilasliit teeb hea meelega, aga tunneb puudust õpilaste initsiatiivist.

Kultuurivaldkond

Jälgides tõhusalt valdkondade tööd 2018/2019 tegevusaasta jooksul märkasin, et kultuurivaldkonnal on oluline roll püsipartnerite hoidmisel ja otsimisel. Kahjuks on tänavu HTM-i rahaline toetus selline, mis ei laseks Õpilasliidul “elus püsida” ilma partneriteta. Tänu partneritele on suur potentsiaal meie üritustel ning neid on vajalik väärtustada. Enne igat üritust näeb korraldusmeeskond tohutut vaeva, et oleks olemas kõik vajalik ürituse läbiviimiseks. Kui on olemas piisavalt püsipartnereid, siis oleks korraldusmeeskonnal rohkem aega keskenduda just programmile ning muule ürituse sisesele.

Oluline roll on kultuurivaldkonnal Õpilasliidu siseste ürituste korraldamisel. Aktivistid, kes pingutavad ja näevad vaeva, vajavad tänulikkust ja väärtustamist. Aktivistidele suunatud üritused võiksid olla veelgi säravamad ja just sellised, mida aktivistid ise iga kord hea meelega ootaksid.

Kommunikatsioonivaldkond

Väga tihti tekib uusi mõtteid Õpilasliidu imago arendamisel. Videod, animatsioonid, uudised, infokirjad võiksid olla interaktiivsemad ja köitvamad. Paraku on raskusi just sellega, et leida inimesi, kes valdavad sellise valdkonna tööd ning omavad sellega seotud oskusi. Ühel inimesel valmis saada kõikvõimalikud disainid, videod, animatsioonid, kujundused on füüsiliselt väga raske. Sellega seoses tahaksin pakkuda rohkem vastutasuks nendele, kes tunnevad huvi selle valdkonna vastu ning on meeleldi nõus panustama Õpilasliidu imago kujundamisse.

Maailm areneb tohutu kiirusega ning on oluline rütmis püsimine. Kõikvõimalikud tehnilised uuendused on suureks eeliseks hea maine ja esmamulje kujundamiseks. Areng ja edasiliikumine on olulised punktid, millega tegeleda.

Avaliku poliitika valdkond

Jätkata aktiivselt arvamusartiklite väljastamist, nende põhjendamist ning arutelu nende seisukohtade kohta.

Eestis on väga aktiivseid noori, kes ootavad kaasamist ning hoogu. Helged mõtted tahavad saada kasutusala ning see on see, mida sooviksin rohkem pakkuda. Noorte arvamus on oluline ning noored võivad küll moodustada 30% elanikkonnast, aga nad moodustavad 100% meie tulevikust.

3. Mis on Sinu peamine eesmärk, mille tahad täita tegevusaasta lõpuks? Kuidas selle saavutad?

Minu peamiseks eesmärgiks oleks hoida sujuvad suhted nii EÕELi siseselt kui ka väliselt. Hoida kõrgemal aktivistide enesetunnet ning nende soovi tegutseda. Inimese teod tuginevad tema enesetundele. Selleks, et teod ja otsused oleksid ratsionaalsed ja kogemus oleks meeldiv, on tähtis hoolitseda enesetunde eest. Rasked tööpäevad ja lisakohustused tihti tekitavad väsinud kehahoiakut ja nördinud vaimset seisundit. Selles valdkonnas peab eraldi tööd tegema. Individuaalsem lähenemine on keeruline, kuid kannab vilja.

4. Kuidas panustad sellesse, et kõik aktivistid on motiveeritud ja neil on võimalus ennast arendada tegevusaasta jooksul?

Inimese psühholoogia mõistmine on peen kunst. Põhjuseks sellele on, et igal inimesel on oma mõtted, tunded ja emotsioonid. Olla motiveeritud on imeline, kuid olla väsinud ei ole halb või vale. Inimene ei ole küborg, kes peaks tegema rasket tööd ööpäeva ringselt iga päev. Hea tööjaotus on edukuse aluseks selles osas. Siiski on olemas teised inimesed meie ümber, kes aitavad süttida tule rinnas ning see oleks minu üks lahendustest. Viimased aastad olen ma tutvunud väga huvitavate inimestea, kes oma kirgliku ja positiivse olemusega nakatavad teisi. Inimesed, kes on avatud jagama oma kogemusi ja positiivset energiat. Tahan pakkuda aktivistidele võimalust arendada ennast mitmetelt külgedelt. Tuua sisse sisesed koolitused, mis arendaksid teadmisi seinast-seina teemadel.

5. Kuidas hindad Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukorda üleüldiselt?

Eesti Õpilasesinduste Liidu hetkeolukord on tugev ning targalt töödeldud, millele on tarvis juurde luua mitmekülgseid lahendusi. Loodud on hulk süsteeme, mis toimivad ning edendavad EÕELi järjepidevalt. Süsteeme tuleb uuendada ning arendada. Tegemist on väga võimsa organisatsiooniga, millel on väga oluline roll Eestis õpilaste eest seismisel ning ka demokraatia kujundamisel. Õpilasliitu võtavad kuulda riigiasutused ning ametnikud, mis on väga oluline. Õpilasliidu arvamus on oluline. Nõrgem koht on aga noorte nappus. Soov on kaasata ja innustada enda tegemistega rohkem noori  järeletulijaid, kes hakkavad vedama EÕEL-i ka edaspidi.

6. Millistele hariduspoliitilistele küsimustele soovid keskenduda juhatuses olles?

Näen suurt tähtsust ning vajadust soodustada nii õpetajate kui ka õpilaste täiendkoolitusi ja ümberõpet. Koolitunnid on muutunud rutiinseteks  ning minu unistus oleks õppeprotsessi ajakohasus ja erilisus (uued lahendused, metoodikad, lähenemised). Õppeprotsess peaks olema atraktiivne ja huvitav nii õpilase kui ka õpetaja jaoks. Rohkem avatust, arutlemist, teistsuguste teemade sissetoomist ja vabadust valida õppimiseks seda, mis huvitab.  Selleks ongi tarvis võimalusel kuulata välisriikide spetsialistide mõttied ning arvamusi. Ma usun, et on meetodeid, mis muudaks õppeprotsessi veelgi meeldivamaks ja huvitamaks. Võiks ka rohkem rääkida teemadel, mida välditakse toetudes “lapsevanema lapse ohutuse tagamise” prinsiibile. Ennetus muudab tagajärge ning teadvus aitab tagajärge kontrollida. Ma tahan, et kool muutuks selliseks kohaks, kuhu oleks rohkem soovi ja tahtmist minna tuginedes enda soovile, mitte kohustusele. Just noored on need, kes näevad, mida võiks muuta ning uut sisse tuua.

Motivatsioonikiri

Kandideerin juhatuse ametikohale, sest tänaseks hetkeks oma kogutud teadmistega tunnen, et olen valmis võtma osa organisatsiooni koordineerimisest. Olen kohal ning olen kursis toimuvaga. Oman rohkem kogemusi, võrreldes eelmise aastaga, ja olen nii füüsiliselt, kui vaimselt valmis tegutsema.

Olen tugev kandidaat  oma suhtlemisoskuse, avatuse ja lihtsuse pärast. Minu loovusest võib sündida midagi väga huvitavat, kui sellele panna juurde konkreetne ja objektiivne viimistlus. Koolitused ja seminarid, minu koordineerimisel, muutuksid veelgi huvitavamaks  ning maitsekamaks. Olen sihikindel ning vaatamata takistustele leian sellele lahenduse, kas vara või hilja.

Olen motiveeritud kandideerima aseesimeheks ning olen hea meeskonnamängija. Hea kohanemisvõimega saan oma tööpostiga väga hästi hakkama.

Tänan Sinu mõtiskluse ning arvamuse eest!

Ratsionaalset otsust soovides,

German Skuja

Kandideerimisavaldus

Loading...

Taking too long?

Reload document

| Open in new tab