Eesti Õpilasesinduste Liit | Noorte Maapäeva saadikuks kandideerimine
2248
post-template-default,single,single-post,postid-2248,single-format-standard,qode-quick-links-1.0,ajax_fade,page_not_loaded,,qode_grid_1300,hide_top_bar_on_mobile_header,qode-theme-ver-11.0,qode-theme-bridge,wpb-js-composer js-comp-ver-5.1.1,vc_responsive
 

Noorte Maapäeva saadikuks kandideerimine

Noorte Maapäeva saadikuks kandideerimine

Mis on Noorte Maapäev?

Noorte Maapäeva valimised ja selle edasine tegevus annab 15–19-aastastele õpilastele võimaluse olla mänguliselt osaline 100 aastat tagasi toimunus, jutustada oma, tänapäevase sõnumiga iseseisva Eesti riigi tekkelugu. Millistest seikadest võib koosneda ja kujuneda riigi ajalugu ning tulevik? Milline on isiksuse ja tema otsuste roll selles? Mis saaks kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle? Mis oleksid nende esimesed sammud? Millised oleksid tänaste noorte valikud kui 100 aasta tagused sündmused toimuksid täna, siin ja praegu? Kui juhtuks nii, et Toompeale kogunenud Noorte Maapäeval oleks Eestis võimutäius, siis milline oleks Noorte Maapäeva esimene otsus?

Noorte Maapäeva valitakse 106 noort vanuses 15–19, mis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja tänase rahvastikuarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse Noorte Maapäeva noori kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest, sõltumata sellest, kas tegu on omavalitsusliku või vallasisese linnaga. Valimised viib läbi Eesti Õpilasesinduste Liit.

Kuidas kandideerida Noorte Maapäeva saadikuks?

Saadikuks saavad kandideerida 1. juuni 2017 seisuga 15–19-aastased õpilased. Noorte Maapäeva saadikuks kandideerimiseks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud avaldus Eesti Õpilasesinduste Liidule. Avalduses tuleb välja tuua kandideerimise põhjus ning enda kontaktandmed. Kandideerimisavaldusi ootame kuni 1. juuni õhtuni (NB! Pikendatud 15. juunini!) aadressil opilasliit@opilasliit.ee

Kandideerimisavalduse näidis

Avalduse saab .docx formaadis alla laadida siit.

Mis saab edasi?

Valimistel edukaks osutunud saadikud kogunevad esimest korda 26. juunil Tallinnas EV100 mündi avamispeol. 14. juulil kogunetakse taas, et tähistada 100 aasta möödumist Maapäeva esmakordsest kogunemisest. Augustis osaletakse Arvamusfestivalil. Pärast Arvamusfestivali kogunetakse veel sügisel, et koondada mõtteid tänase Eesti elust ning sõnastada ühisdeklaratsioon.

Noorte Maapäeva projekt kulmineerub 28. novembril, kui Riigikogu istungisaalis saavad kokku kõik 106 noort saadikut, et tähistada 100 aasta möödumist päevast, mil Maapäevast sai Eesti kõrgeim võimuorgan. Üheskoos arutatakse võetakse vastu ühisdeklatsioon.

Maapäeva ajaloost

12. aprillil 1917 ühendati Ajutise Valitsuse määrusega senise Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad Eestimaa kubermanguga, millega eestlased said autonoomse rahvuskubermangu ning tekkis üldjoontes meile igituttav Eesti kontuur.

Määrusega seati sisse ka rahvuskubermangu maakondade ja linnade esindajatest koosnev Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk lühemalt – Maapäev. See oli esimene eestlaste poolt demokraatlikult valitud ülemaaline esinduskogu, millele hiljem langes osaks tähtsaimate otsuste vastuvõtmine teel Eesti riiklikule iseseisvusele.

Esimest korda tuli Maapäev kokku Toompea lossis 14. juulil 1917. Samas kohas kuulutas Maapäev 28. novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eestis, mida on vahel peetud koguni riikluse asutamisaktiks, kuid igal juhul avas see tee Eesti Vabariigi sünnile, mis kuulutati välja Eesti Päästekomitee manifestiga 24. veebruaril 1918.

Projekti korraldavad Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Vabariik 100. Lisainfo: Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Andreanne Kallas (andreanne.kallas@opilasliit.ee).

Tags: