Eesti Õpilasesinduste Liit | Juhatuse esimees Marcus Ehasoo: Eesti noor hoolib oma rahvast ja oma riigist
3307
post-template-default,single,single-post,postid-3307,single-format-standard,qode-quick-links-1.0,ajax_fade,page_not_loaded,,qode_grid_1300,hide_top_bar_on_mobile_header,qode-theme-ver-11.0,qode-theme-bridge,wpb-js-composer js-comp-ver-5.1.1,vc_responsive
 

Juhatuse esimees Marcus Ehasoo: Eesti noor hoolib oma rahvast ja oma riigist

Juhatuse esimees Marcus Ehasoo: Eesti noor hoolib oma rahvast ja oma riigist

Kõne Juuniküüditamise mälestuspäeva tseremoonial Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu nimel

14.06.2018

Head inimesed!

Täna lehvivad meie kodudes sini-must-valged lipud. Kui eestlastel on kombeks tõmmata lipp üles pidupäevade puhul, siis tänane sündmus on erand: täna ei ole pidupäev, on leinapäev. See, mis juhtus 1941. aastal, on kuritegu, mille tagajärgi tunneme siiani, kasvõi isiklikus ja
moraalses mõttes. Eestist küüditati üle 10 000 inimese. Ühe riigi jaoks on selline kaotus suur ning suur eelkõige oma inimestele. Nii väikeses riigis, nagu selleks on Eesti, on iga inimene oluline. Mistõttu on vajalik, et me tänast päeva mäletame ja mälestame.

Olen märganud, et ühiskondlik hoiak on tänaste noorte suhtes veidi skeptiline. Kõlama on jäänud küsimused, kas noort üldse huvitab või kas noor hoolib? Teadke, et Eesti noor tõepoolest hoolib oma rahvast ja oma riigist. Me oleme tänulikud neile kõigile, kes vaatamata ajaloo koledustele ei andnud alla vaid tegid kõik selleks, et tänane Eesti saaks olla vaba, ka vägivalla vaba. Noor ei pruugi alati oma tänulikkust osata väljendada nii, nagu tänu väärt inimesed võiksid seda oodata, kuid see tänu on suur ja siiras. Järjest olulisem on see, et tulevastele põlvedele tuleb edasi anda see teadmine, mis täna olemas on. Ajaloo koledaid momente ei tohi mitte varjata, vaid neist tuleb rääkida avatult ja ausalt. Ainult nii on võimalik säilitada teadmine, mis säästaks meid ajaloo kordumisest.

Küll aga olen üpris kindel, et küsides täna möödujalt noorelt, mis sündmus oli juuniküüditamine, ei saaks ma tema käest eriti kindlat vastust. See aga on peegeldus ka sellele, kuidas üldsus täna juuniküüditamist käsitleb. Me ei tohiks käsitleda antud teemat, kui ebamugavat või ebameeldivat teemat vaid kui teemat, millest õppida. Oluline ei ole olla poliitkorrektne, oluline on olla korrektne. Korrektne faktides, korrektne info edasi andmises. Ajaloo- ja ühiskonnatundides on vajalik õpilaste harimine nii, et õpilased julgeksid mäletada ja mälestada, mitte karta seda, mis juhtub siis, kui noor seda teemat käsitleb ja sellest rääkida julgeb. Käsitledes juuniküüditamist ebalevalt võimegi jõuda olukorrani, kus noor ei pruugi enam ajalugu käsitleda õigesti või teeb seda moonutatult.

Seega, armsad inimesed, toetame üksteist sellel tänasel leinapäeval aga ärme unusta mõelda selle peale, miks me seda teeme. Ärme unusta rääkida sellest oma ligimestele, sest iga mälestus või omakogemus aitab meil palju paremini mõista seda, mis koletu sündmus 1941. aasta juunis aset leidis.

Marcus Ehasoo
Eesti Õpilasesinduse Liidu juhatuse esimees